Eesti Ajaloomuuseumi kogude seas on väike, kuid väärtuslik etnograafiliste esemete kogu. See sisaldab 4021 museaali – rahvarõivaid, vaipasid ja tekke, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Etnograafiakogus on haruldusi, millesarnaseid teistes Eesti muuseumide kogudes ei leidu. Selliste esemete hulka kuuluvad poluvernikute rõivad, millest siinkohal juttu tuleb.
Poluvernikuteks (ka poluvertšikud) kutsutakse Virumaa kagunurgas Iisaku kandis 17.-18. sajandil kujunenud rahvakildu, kelle esivanemateks olid vadjalased. Algselt olid nad õigeusklikud. Luteri usku astudes säilitasid nad oma õigeusu kombestiku. 19. sajandi lõpus hakkasid poluvernikud eestistuma.
1909. aastal andis Iisaku kiriku pastor Carl Albert Intelmann (1859-1921) Eesti Ajaloomuuseumi eelkäijale Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumile üle viis eset poluvernikute rõivastusest – meeste rüü, särgi ja vööräti ning naiste särgi ja vöö.
Etnoloog Priidu Mikumetsa hinnangul pärinevad need tõenäoliselt kohalike pidulike rahvarõivaste hulgast, mis köster ja koolmeister Robert Theodor Hansen (1849-1912) kogus 1909. aastal laulukoori ja puhkpilliorkestri (asutatud 1868) jaoks. Tegumoe põhjal võiksid muuseumile antud rõivad P. Mikumetsa arvates olla valmistatud 1880.-1890. aastatel ning pastor Intelmann sai need R. T. Hanseni käest.1
Eesti Ajaloomuuseumi kogus olevalt fotolt (AM 13813 F 11684:81) võime näha, et poluvernikute rõivaid kandsid Iisaku koori liikmed juba enne 1909. aastat – sellises rõivastuses osalesid nad 1896. aastal Tallinnas toimunud VI laulupeol.
1938. aastal ilmus etnograaf Helmi Kurriku raamat “Eesti rahvarõivad”. Valdavalt on rahvarõivakomplektid seatud selles kokku Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluvatest esemetest. Teiste muuseumide rahvarõivaid on kasutatud vähe. Helmi Kurrik pakub oma raamatus välja ka poluvernikute rõivakomplektid mehele ja naisele. Neis komplektides on esindatud kõik Provintsiaalmuuseumi kogu viis eset. Meheülikonna osadeks on särk, rüü ja vöörätt. Üks meeste rüü oli küll olemas ka Eesti Rahva Muuseumis, kuid raamatusse valis Helmi Kurrik Provintsiaalmuuseumi kogus oleva rüü. Meeste komplekti kuuluvad veel püksid (H. Kurrik soovitab Torma pükse), must viltkaabu, valged sukad ning pastlad või säärikud. Naiseülikonda kuuluvad Provintsiaalmuuseumist särk ja vöö. Naise rüüd ei ole kummagi muuseumi kogus. Helmi Kurrik pakub selleks välja lambavalge rüü, mille kaela- ja käe-avaused on kanditud punase paelaga. Naiserõivaste komplekti kuulub ka tanu. Selle eeskujuks on Eesti Rahva Muuseumi kogus olev tanuriie. Samuti kuuluvad komplekti valged sukad ja mustad kingad. 2
Eesti Ajaloomuuseumi kogus olevate esemete eeskujul on aastatel 2007-2010 tehtud poluvernikute rahvarõivakomplektid nii Iisaku muuseumile kui ka Eesti Rahva Muusemile. Päris koopiatega ei ole tegemist, sest detailides on põnevad kangakudumistehnikad asendatud tikandiga.
Eelpool nimetatud Iisaku segakoor tegutseb tänase päevani. Esinemisrõivasteks on kooriliikmetel poluvernikute rahvarõivad. Kaunistatud on need masintikandiga, kuid rõivaste aluseks on taas samad komplektid, mis Helmi Kurrik oma raamatus välja pakkus, ja mis hõlmavad Eesti Ajaloomuuseumis olevaid poluvernikute rõivaesemeid.
Poluvernikute rõivad Eesti Ajaloomuuseumi etnograafiakogus pakuvad huvi ka tänapäeva uurijatele, kes on käinud neid vaatamas sooviga endale need riided valmistada.
Priidu Mikumets, Iisaku kandi rahvarõivaid Eesti Ajaloomuuseumi kogust. - Räägime asjast : Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsi materjale (koost. ja toim. Ivar Leimus). Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2008. Lk. 125-128.
Helmi Kurrik, Eesti rahvarõivad. Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 1938. Lk. 193-196.
Poluvernikuteks (ka poluvertšikud) kutsutakse Virumaa kagunurgas Iisaku kandis 17.-18. sajandil kujunenud rahvakildu, kelle esivanemateks olid vadjalased. Algselt olid nad õigeusklikud. Luteri usku astudes säilitasid nad oma õigeusu kombestiku. 19. sajandi lõpus hakkasid poluvernikud eestistuma.
1909. aastal andis Iisaku kiriku pastor Carl Albert Intelmann (1859-1921) Eesti Ajaloomuuseumi eelkäijale Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumile üle viis eset poluvernikute rõivastusest – meeste rüü, särgi ja vööräti ning naiste särgi ja vöö.
Vasakult paremale: meeste rüü (AM 9390 E 101), meeste särk (AM 9399 E 100), meeste vöörätt (AM 9391 E 84).
Naiste särk (AM 9392 E 99), naiste vöö (AM 9389 E 36)
Etnoloog Priidu Mikumetsa hinnangul pärinevad need tõenäoliselt kohalike pidulike rahvarõivaste hulgast, mis köster ja koolmeister Robert Theodor Hansen (1849-1912) kogus 1909. aastal laulukoori ja puhkpilliorkestri (asutatud 1868) jaoks. Tegumoe põhjal võiksid muuseumile antud rõivad P. Mikumetsa arvates olla valmistatud 1880.-1890. aastatel ning pastor Intelmann sai need R. T. Hanseni käest.1
Eesti Ajaloomuuseumi kogus olevalt fotolt (AM 13813 F 11684:81) võime näha, et poluvernikute rõivaid kandsid Iisaku koori liikmed juba enne 1909. aastat – sellises rõivastuses osalesid nad 1896. aastal Tallinnas toimunud VI laulupeol.
Heinrich Tiidermann, Iisaku pasuna- ja segakoor Tallinnas laulupeol 1896
Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13813 F 11684:81
Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13813 F 11684:81
1938. aastal ilmus etnograaf Helmi Kurriku raamat “Eesti rahvarõivad”. Valdavalt on rahvarõivakomplektid seatud selles kokku Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluvatest esemetest. Teiste muuseumide rahvarõivaid on kasutatud vähe. Helmi Kurrik pakub oma raamatus välja ka poluvernikute rõivakomplektid mehele ja naisele. Neis komplektides on esindatud kõik Provintsiaalmuuseumi kogu viis eset. Meheülikonna osadeks on särk, rüü ja vöörätt. Üks meeste rüü oli küll olemas ka Eesti Rahva Muuseumis, kuid raamatusse valis Helmi Kurrik Provintsiaalmuuseumi kogus oleva rüü. Meeste komplekti kuuluvad veel püksid (H. Kurrik soovitab Torma pükse), must viltkaabu, valged sukad ning pastlad või säärikud. Naiseülikonda kuuluvad Provintsiaalmuuseumist särk ja vöö. Naise rüüd ei ole kummagi muuseumi kogus. Helmi Kurrik pakub selleks välja lambavalge rüü, mille kaela- ja käe-avaused on kanditud punase paelaga. Naiserõivaste komplekti kuulub ka tanu. Selle eeskujuks on Eesti Rahva Muuseumi kogus olev tanuriie. Samuti kuuluvad komplekti valged sukad ja mustad kingad. 2
Illustratsioon Helmi Kurriku raamatust “Eesti rahvarõivad” (1938). Vasakult teine ja kolmas on poluvernikute rõivastuses naine ja mees.
Eesti Ajaloomuuseumi kogus olevate esemete eeskujul on aastatel 2007-2010 tehtud poluvernikute rahvarõivakomplektid nii Iisaku muuseumile kui ka Eesti Rahva Muusemile. Päris koopiatega ei ole tegemist, sest detailides on põnevad kangakudumistehnikad asendatud tikandiga.
Eelpool nimetatud Iisaku segakoor tegutseb tänase päevani. Esinemisrõivasteks on kooriliikmetel poluvernikute rahvarõivad. Kaunistatud on need masintikandiga, kuid rõivaste aluseks on taas samad komplektid, mis Helmi Kurrik oma raamatus välja pakkus, ja mis hõlmavad Eesti Ajaloomuuseumis olevaid poluvernikute rõivaesemeid.
Poluvernikute rõivad Eesti Ajaloomuuseumi etnograafiakogus pakuvad huvi ka tänapäeva uurijatele, kes on käinud neid vaatamas sooviga endale need riided valmistada.
Priidu Mikumets, Iisaku kandi rahvarõivaid Eesti Ajaloomuuseumi kogust. - Räägime asjast : Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsi materjale (koost. ja toim. Ivar Leimus). Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2008. Lk. 125-128.
Helmi Kurrik, Eesti rahvarõivad. Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 1938. Lk. 193-196.