Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. aastal. 1406. aastal ostis Suurgild hoone ehitamiseks krundi raekoja lähistel ning 1417. aastal valmis hilisgooti stiilis kõrge viilkatusega hoone, millest sai aastasadadeks Tallinna kõrgkihi pidutsemise koht.
Suurgildi hoone fassaadi kõige silmatorkavam asi on portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed pronksist lõvipeakujuliste koputitega, mida peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks.
Suurgildi hoone fassaadi kõige silmatorkavam asi on portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed pronksist lõvipeakujuliste koputitega, mida peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks.
Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: peale Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidutsemiskoha oli see ka rongkäikude alg- ja lõpp-punkt, majas peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, pärast Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal), teatrietendusi ja kohtuistungeid. Alates 1872. aastast oli hoone Tallinna Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks.
Juba keskajast tegutses gildihoones veinikelder, mis omandas 19. sajandil toonase omaniku Carl Petenberdi erilise renomee. Petenberg oli omaaegsete mälestuste järgi unikaalne inimene, muu hulgas oli ta oma kodu ja veinikeldri vahele sisse seadnud tollal Tallinnas ainuma telegraafiühenduse. Üks Tallinna külastanud rändur mäletab linna peatänaval olevas „ürgvana majas“ „Magusa urka“ veinikeldrit nii:„Mugavamalt pole ma kusagil mujal istunud. Ruumid on kujundatud äärmiselt lihtsalt; aga vein on suurepärane ja seinal ripuvad võluvad kartoonid kunstiliselt kaunite pliiatsijoonistustega.“
Gildi tellimisel valmis 1869. aastal Leopold von Pezoldi suur lünettmaal „Maikrahvi sissesõit Tallinna“, mis hakkas kaunistama gildimaja väikest saali. Lisaks telliti teos ka Theodor Albert Sprengelilt pealkirjaga „Reformatsiooni algus Tallinnas. Lutheri saadiku, pastor Lange vastuvõtt vana raekoja välistrepil“. Neid mõlemaid saab ka tänapäeval gildimajas näha.
1896. aastal leidis Suurgildi hoones aset esimene filminäitamine Eestis. Tolleaegse Börsihoone väikeses saalis oli tallinlastel võimalus 50 kopika eest uue tehnikaime – filmiga – kohapeal tutvuda. Näidati filmiprogrammi, mis koosnes kümnest umbes minutipikkusest palast. Sama filmiprogrammi näidati Börsihoones veel 13 päeva ja seda saatis suur publikumenu.
Eesti Ajaloomuuseumile anti hoone üle 1950. aastatel.
Kogu hiilguses saab imetleda 1410. aastal valminud gooti stiilis hoone pidulikke saale ja seni avalikkusele suletud olnud keldriruume. Majas on nüüdisaegne muuseumikeskkond, mis ekspositsiooni, erinevate näituste, haridustegevuste, kultuuriprogrammide ja teenuste kaudu võimaldab tutvustada Eesti ajalugu ja Suurgildi kui hansakaupmeeste hoone lugu.
2014. aastal pälvis Suurgildi hoone esimeste seas uue Euroopa kultuuripärandi märgise. Selleks et märgis saada, tuleb täita kaks olulist tingimust – paik peab olema oluline Euroopa ajaloos ja kultuuris ning kandma Euroopa integratsiooni mõtet.
Eesti Ajaloomuuseumi taotluse puhul tõstis žürii esile, et keskajast pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on hea näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist. Kaupmeeste gildi ja neile kuulunud maja rollist Euroopa ajaloos saab ülevaate ajaloomuuseumi keldrikorruse näitusel.
Sissepääs C. Petenbergi veinikauplusesse Suurgildi maja keldris. Foto: J. Rambach, 1920. aastad. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu
Gildi tellimisel valmis 1869. aastal Leopold von Pezoldi suur lünettmaal „Maikrahvi sissesõit Tallinna“, mis hakkas kaunistama gildimaja väikest saali. Lisaks telliti teos ka Theodor Albert Sprengelilt pealkirjaga „Reformatsiooni algus Tallinnas. Lutheri saadiku, pastor Lange vastuvõtt vana raekoja välistrepil“. Neid mõlemaid saab ka tänapäeval gildimajas näha.
1896. aastal leidis Suurgildi hoones aset esimene filminäitamine Eestis. Tolleaegse Börsihoone väikeses saalis oli tallinlastel võimalus 50 kopika eest uue tehnikaime – filmiga – kohapeal tutvuda. Näidati filmiprogrammi, mis koosnes kümnest umbes minutipikkusest palast. Sama filmiprogrammi näidati Börsihoones veel 13 päeva ja seda saatis suur publikumenu.
Eesti Ajaloomuuseumile anti hoone üle 1950. aastatel.
2011. aastal taasavati Suurgildi hoone külastajatele pärast põhjalikke restaureerimis- ja remonditöid. Vaata 3D-animatsiooni:
Kogu hiilguses saab imetleda 1410. aastal valminud gooti stiilis hoone pidulikke saale ja seni avalikkusele suletud olnud keldriruume. Majas on nüüdisaegne muuseumikeskkond, mis ekspositsiooni, erinevate näituste, haridustegevuste, kultuuriprogrammide ja teenuste kaudu võimaldab tutvustada Eesti ajalugu ja Suurgildi kui hansakaupmeeste hoone lugu.
2014. aastal pälvis Suurgildi hoone esimeste seas uue Euroopa kultuuripärandi märgise. Selleks et märgis saada, tuleb täita kaks olulist tingimust – paik peab olema oluline Euroopa ajaloos ja kultuuris ning kandma Euroopa integratsiooni mõtet.
Eesti Ajaloomuuseumi taotluse puhul tõstis žürii esile, et keskajast pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on hea näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist. Kaupmeeste gildi ja neile kuulunud maja rollist Euroopa ajaloos saab ülevaate ajaloomuuseumi keldrikorruse näitusel.
