Teatri- ja Muusikamuuseum asub Tallinna vanalinnas ajaloolise linnamüüriga seotud hoones ja on unikaalne nii oma kogude kui ka ajaloo poolest.
Ametlikult sai muuseum alguse 22. märtsil 1924. aastal, mil registreeriti varalahkunud helilooja ja organisti pärandi säilitamiseks Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Esimeseks muuseumi asukohaks oli Kadrioru loss. Süda pärandi koondamise ja korrastamise kõrval hakati 1929. aastast koguma kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjale ning 1931. aastal nimetati asutus Muusikamuuseumi Ühinguks. 1933. aastal koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni, mille uksed avati pidulikult 1. märtsil 1934. aastal külastajatele.
Teatriajalooliste materjalide kogumist alustati 20. sajandi alguses ja selle osas liigub ringi omalaadne legend. Nimelt külastanud 1908. aastal Estonia direktor Karl Jungholz näitlejat ja näitejuhti Heino Vaksi. Kaasas oli tal „Nora“ etenduse müürilehe sisse mässitud ese. Vesteldes viidanud Jungholz nagu muuseas lauale jäänud müürilehele ja ütelnud, et oleks viimane aeg hakata koguma taolisi materjali eesti teatri kohta. Heino Vaksa kogu saigi teatrimuuseumi aluseks. Teatrimuuseumi Ühing asutati 1937. aastal eesmärgiga talletada teatriga seotud materjale süstemaatiliselt. Esialgu hoiti materjale Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali keldris. Eesti okupeerimise järel 1941. aastal liideti Muusika- ja Teatrimuuseumi ühingu kogud ning asutati Teatri- ja Muusikamuuseum. 2019. aastal liitus muuseum Eesti Ajaloomuuseumiga.
Muuseumi sajanda sünnipäeva tähistamiseks avatakse 22. märtsil 2024 näitus „Pöörased lood teatrist ja muusikast“, kus vaatajateni tuuakse lugusid Eesti teatri- ja muusikategelaste eludest, mis on rõõmsad, kurvad ja kohati lausa uskumatud. Esmakordselt hõlmab näitus kogu muuseumimaja. Nii saavad külastajad näha ruume, kus on aastakümneid hoiustatud teatri-ja muusikakogusid ning mis on seetõttu olnud avalikkusele suletud. Sealhulgas avaneb külastajale täies ulatuses 14. sajandist pärit Assauwe torn, mis on osa ajaloolisest linnamüürist. Muuseumi juurde kuulub ka hubane sisehoov ning Peeter Süda nimeline saal, kus toimuvad muusika- ning teatrisündmused. Näitusega kaasnevad põnevad publikuprogrammid, kontserdid ning ka sünnipäevapidu linnarahvale.
Pärast helilooja ja organist Peeter Süda surma aastal 1920 toodi vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulsti algatusel Peeter Süda helitööde ja noodikogu pärand Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus see 1926. aastani Peeter Süda toa nime all asus.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai ametlikult alguse 1924. aastal, mil registreeriti Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Süda pärandi koondamise ja korrastamise kõrval hakati 1929. aastast koguma kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjale ning 1931. aastal nimetati asutus Muusikamuuseumi Ühinguks. 1933. aastal koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni, mille uksed avati pidulikult 1. märtsil 1934. aastal külastajatele.
Teatriajaloo talletamise lugu algab 1934. aastast, mil Albert Üksip, Leo Kalmet, Andres Särev, Eduard Reining ja Heino Vaks lõid Teatrimuuseumi Ühingu eesmärgiga koguda teatriga seotud materjale. Esialgu hoiti neid Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali keldris. Eesti okupeerimise järel 1941. aastal liideti Muusika- ja Teatrimuuseumi ühingu kogud ning asutati riikliku keskmuuseumina Teatri- ja Muusikamuuseum. 1982. aastal avati Tina tn 23, kus aastatel 1937–1980 elasid abikaasad Andres ja Anna Särev, uus filiaal: Andres Särevi Kortermuuseum.
Assauwe torn
Teatri- ja muusikamuuseum asub vanalinnas unikaalses ajaloolise linnamüüriga ühendatud hoones. Maja kõigi erilisem osa on keskaegne Assauwe torn, mille kohta leiab külastaja rohkem infot meie värskelt renoveeritud sisehoovi infotahvlitelt. Assauwe hoovi viib nüüd mugav kaldtee ja hoovi on võimalik kasutada erinevate ürituste korraldamiseks. Kui varasemalt oli osa tornist arhiiviruum, siis alates sellest aastast on võimalik pääseda näitust „Pöörased lood teatrist ja muusikast“ külastades kõikidele torni korrustele.
Kas sa teadsid?
- - Assauwe torni kohal laius enne linna rajamist väike soostuv järveke, mille vesi voolas merre piki praegust Sauna tänavat kulgenud oja kaudu.
- Torn sai nime 14. sajandi lõpul teisel pool tänavat elanud linna karjuse Asso järgi.
- Uusajal kaotas torn sõjalise tähtsuse, erastati ja kasutati laona, mille jaoks murti ukseavad nii hoovi kui ka tänavale. Alumine korrus oli 19. sajandil hobusetall, ülemistel hoiti heinu.
- 1920. aastatel omandas suletud vallikraavi kohale loodud krundi koos torniga Tallinna Konservatooriumi Selts.
- Muuseum kolis Müürivahe tänavale 1933. aastal ja 1. märtsil 1934 avati esimene ekspositsioon. Esialgu oli muuseumi kasutada vaid Assauwe torni alumine osa.
Assauwe torni ruumide rendi info leiad siit.
Loe ka nende kohta