Eestlased on teatri- ja muusikarahvas ning üks selle tõestusi on ka fakt, et teatri- ja muusikamuuseum tähistab 22. märtsil 2024 oma 100 sünnipäeva. Seejuures on muuseum parima tervise juures ja ootab külastajaid juubelinäitusele „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. Esmakordselt hõlmab näitus kogu muuseumimaja – sealhulgas Assauwe torni seda osa, mis oli kunagi muuseumi esimeseks ja ainsaks näituseruumiks Müürivahe tänava muuseumimajas. Juubeli puhul panin kirja üheksa mälestust ja mälestuste mälestust muuseumi ajaloost.

Esimene mälestus - muuseum algab Südamest

Kui parimas loomeeas organist ja helilooja Peeter Süda (1883-1920) ootamatult suri, jäid teda leinama nii tema sõbrad kui ka noore Eesti Vabariigi muusikaüldsus. Kohe pärast Süda surma moodustasid lähimad sõbrad August Pulst, Mart Saar, Cyrillus Kreek, Leenart Neumann ja Anton Kasemets Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ajutise Toimkonna. Sõbrad ostsid 3000 marga eest tema koduoreli, mille oli meister Voldemar Freiman valmistanud Peeter Süda isa tellimusel. Peeter oli sellel õppinud mängima ja loonud ka oma esimesed orelipalad. Sellest saigi muuseumi esimene museaal. August Pulsti initsiatiivil paigutati Süda pärand Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossi väiksesse tuppa, kus 1921. aastal sisustati Peeter Süda tuba, mis jäi avatuks 1926. aastani. Muuseum oli avatud igapäevaselt kell 12-20 ja näha võis nii tema kodorelit, raamatute ja nootide kogu kui fotosid. 22. märtsil 1924 registreeriti ametlikult Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing ja seda sündmust loeme me teatri-ja muusikamuuseumi alguseks. Süda pärandi koondamise ja korrastamise kõrval hakati 1929. aastast koguma kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjale ning 1931. aastal nimetati asutus Muusikamuuseumi Ühinguks.

Teine mälestus - Assauwe tornist saab muuseumi kodu

1. märtsil 1934 avati külastajatele väike ekspositsioon Tallinna konservatooriumi hoonega külgnevas Assauwe kaitsetorni alumises toas, milles varem asus Artur Kapi kompositsiooniklass. Selle tarvis oli tornis eelnevalt tehtud ümberehitus - arhitekt Artur Soansi projekti järgi ehitati rõdukorrus ja puutrepp. Raha muuseumi avamiseks teeniti üle-eestiliste ringreisidega, mis võimaldasid nii muuseumi avada kui ka seda ühe aasta jooksul üleval pidada. Muuseumi avamisele saabus umbes 50 helikunstnikku, muusikasõpra ja kutsutud ametiasutuste esindajat. Peeti kõnesid ja esinesid rahvalaulikud ning pillimehed. Samas hoones asub teatri-ja muusikamuuseum tänaseni hõlmates nüüdseks märksa suurema osa hoonest

Muusikamuuseumi ühingu ringreisi plakat. ETMM _ 8709 Af 1502:6/M

Ehitustööd Assauwe tornis 1934. aastal. Foto: Parikas

Kolmas mälestus - Heino Vaksi teatrikogu

Teatriajalooliste materjalide kogumise alguse osas liigub ringi omalaadne legend. Nimelt külastanud 1908. aastal Estonia direktor Karl Jungholz näitlejat ja näitejuhti Heino Vaksi (1886-1943). Kaasas oli tal „Nora“ etenduse müürilehe sisse mässitud ese. Vesteldes viidanud Jungholz nagu muuseas lauale jäänud müürilehele ja ütelnud, et oleks viimane aeg hakata koguma taolisi materjali eesti teatri kohta. Heino Vaksast saigi üks teatrimuuseumi loomise mõtte fanaatilisemaid algatajaid ja tema kogust teatrimuuseumi aluskivi.

Heino Vaks Rudolf Sepa maalil. ETMM _ 8425 ML 116

Neljas mälestus - Teatrimuuseumi Ühingu loomine

Samaaegselt Vaksi teatriarhiivi loomisega kulges ka Estonia teatri arhiivmuuseumi kogude komplekteerimine. Korrastamisel olid aktiivselt tegevad näitlejad Albert Üksip, Toomas Tondu ja Hugo Laur. 1931. aastal korraldas Estonia teater Albert Üksipi eestvedamisel teatri fuajees näituse ja Estonia kutselise teatri 25. aastapäeva tähistamise ajal räägiti juba konkreetsemalt kogu Eestit hõlmava teatrimuuseumi asutamise vajadusest. Teatrimuuseumi Ühingu asutamiseni jõuti 7. märtsil 1937. aastal, eesmärgiga talletada teatriga seotud materjale süstemaatiliselt. Koosolekust võtsid osa Albert Üksip Estonia teatrist, Leo Kalmet Draamastuudio teatrist, Andres Särev Tallinna Töölisteatrist, Eduard Reining ajakirjast Teater, Heino Vaks Haridusliidust ja August Pulst Muusikamuuseumist. Materjale hoiti Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali keldris. 16. novembril 1940 Teatrimuuseumi Ühing likvideeriti ja kogutud varad liideti Muusikamuuseumi omadega 1941. aasta kevadel asutati riikliku keskmuuseumina Teatri-ja Muusikamuuseum.

Teatrimuuseumi Ühingu palve ajakirjale Teater nende ajakirja annetamiseks muuseumikogu tarbeks. ETMM _ 8239 T 2:1/17:3

Viies mälestus - laborant Viiding

Teatriajalooliste materjalide süstemaatilisema kogumisega Teatri-ja Muusikamuuseumi baasil alustati 1940. aastatel, seda nii tagasivaateliselt kui ka kaasaegse teatrielu jäädvustamise aspektist. Koosseisude suurenemisega 1960. aastatel loodi süsteem olemasoleva materjali jagamiseks fondidesse, nõuetekohaseks korrastamiseks ja inventeerimiseks. Koosseisu kuulus sel kümnendil ka värvikaid tegelasi – fotolaborandina töötas aastatel 1966-1968 luuletaja ja näitleja Juhan Viiding. Tema töö oli iseenesest lihtne – tuli võtta ümbrikust foto, kleepida papist kaardile ja täita kaart andmetega. Viidingu õde Mari Tarand on kirjutanud, et Juhan Viiding tõi majja palju elevust. „Nii võis Juhan oma töökaaslasi üllatada ja ehmatada, tõustes äkki kapi otsas püsti, veider kübar peas ja oma ülema proua Zimmermanni kostüümijakk seljas, ning kuulutada: „Olen Eduard Julius Sõrmuse ema!“ (Eduard Sõrmus oli teatavasti üks muuseumi nö kõige õigem objekt – revolutsiooniline kunstnik.) Või aknapesu-talgute ajal haarata hiigelakna pehkinud raamist ja sõita sellega laias kaares üle õue,“ on Mari Tarand kirjutanud.

Foto ETMMi ja Variuse koostöölavastusest „Laborant Viiding“ aastal 2014, mis rääkis perioodist, mil Viiding muuseumis töötas. Juhan Viidingut kehastas Alo Kõrve. ETMM _ 12807:122 Df 3242

Kuues mälestus - ansambel Mollikud

Värvikaid episoode on muuseumi ajaloos olnud teisigi. 1973. aastal lõid muusikaosakonna juhataja Neeme Laanepõld ja helitehnik Uno Kukk ansambli Mollikud. Ajendiks oli ekspositsiooni tarbeks moldpilli helinäite puudumine ja nii sündis mõte tulla muuseumi 50. sünnipäeval välja moldpilli kvartetiga. Juubeliesinemine asendus kontserdiga sarjas „Helisev muusikatund“ 1974. aasta märtsi lõpus. Proovid toimusid käsikirjade hoidlas Assauwe tornis lõunavaheaegadel, mängiti rahvaviise Laanepõllu seadetes. Mollikud esinesid ka laiendatud koosseisus, kuhu kuulusid laulja, viiul ja akordkannel. “Kultuurselt haritud, muusikaliselt arenenud kõrvad hindavad vist üle kõige tooni puhtust ja kõla kvaliteeti, seda pole mollidega võimalik neile pakkuda,“ kirjeldas Laanepõld ansambli Mollikud proove.

Moldpill teatri-ja muusikamuuseumi kogust, mida saab näha ka juubelinäitusel. ETMM _ 8205 Mi 64

Seitsmes mälestus - Särevi teatrituba

Teatri- ja muusikamuusemi kogude suurust ja olulisust arvestades on muuseum tundnud pidevat vajadust suurema näitusepinna järgi. Muuseumi püsiekspositsiooni fookus oli aastaid pillide tutvustamisel, alles 2017. aastal avatud näitusel „Lood ja laulud“ räägiti muusikast, teatrist ja ajaloost ühise tervikuna. Varem kajastati teatriteemasid ajutistel näitustel ja 1982. aastast muuseumi filiaalis Särevi kortermuuseumis. Täna Särevi teatritoa nime kandva muuseumi avamine teatriinimeste Anna ja Andres Särevi 3-toalises kodus sai teoks tänu Anna ja muuseumitöötajate heale koostööle pärast Andres Särevi lahkumist 1970. aastal. „Ma leian, et see on meie eesti kultuuri jaoks tohutu panus ja mind eriti rõõmustab see, et siin hakkavad käima nii üliõpilased kui ka õpetajad./…/ Ma olen kindel, et see ettevõtmine kannab head vilja,“ ütles näitleja Jüri Järvet muuseumi avamisel. Särevi teatrituba on siiani koht, kus hubases keskkonnas saab rääkida teatrist, toimuvad muuseumitunnid ja korraldatakse teatrisündmusi.

Andres Särevi kirjutusmasin. ETMM _ 8293 Aj 111:16/T429

Kaheksas ja üheksas mälestus - praegused töötajad meenutavad

Palusin jagada mälestusi ka paaril praegusel kõige pikema staažiga töötajal. Muusikakoguhoidja Ene Kuljus, kes töötab muuseumis aastast 1997, peab aga kõige olulisemateks neid mälestusi, mis on seotud kogudega - eriti olulised on tema jaoks üldlaulupidudega seotud kogud. Ene on korrastanud näiteks Gustav Ernesaksa arhiivi, aga muusikaosakonna riiulitel on tänu tema panusele koha leidnud ka Lembit Verlini, Harald Uibo, Jüri Variste, Ants Söödi, Heino Kaljuste, Kuno Arengu, Venno Laulu, Ants Üleoja , Artur Vahteri ja Roman Toi arhiivid. „Nimetatud dirigentidega on mul olnud au kokku puutuda nii Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides kui ka muuseumis töötades. See on minu väike panus nende arhiivide hoidmisse ja talletamisse Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumis,“ on Ene meenutanud.

Esemekoguhoidja Marika Palu mällu on jäänud näitus “Klassikud“ kolmest tippheliloojast 2010. aastal. „Näituse avamisele muuseumi trepihallis oli tulnud palju külalisi, kes leidsid, et näitus oli väga sisukas. Ka mina olin üks koostajatest ja seisin näituse avamisel trepil. Järsku tõstsin pilgu ülespoole ja minu suureks üllatuseks seisid trepil näituse kangelased - Arvo Pärt, Veljo Tormis ja Eino Tamberg, kõik kolmekesi koos.“

Näitused, kogud ja üritused, aga ka ühiskondlikud muutused ja murrangud on oluline osa muuseumi ajaloost, aga eelkõige on muuseumi südameks inimesed. Meenutan tänutundega kolleege Kalju Haani ja Irja Vaherit, kes andsid mulle lisaks kõigele muule mälestuste mälestused selle maja endistest töötajatest. Tänu selle eest, et muuseum saab tähistada oma 100. sünnipäeva, kuulub kõigile neile, kes teatri-ja muusikamuuseumis on töötanud.

• Tutvu ka juubelinäitusega "Pöörased lood teatrist ja muusikast".