Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu
Me kõik teame väljendeid nagu koeraelu, koeraamet, koerailm, mis kõik tähendavad midagi rasket ja ebameeldivat. See pole sugugi nii, koera teekond tänasesse on olnud küll pikk ja heitlik, aga ka põnev, seiklusrikas ja lõhnarohke! Ja koeraelus ei ole punast värvi - sest koerad seda ei näe!
Arheoloogilised koerahammaste leiud Sindi lähedalt Pulli kiviaja asulast kinnitavad, et juba 11 000 aastat tagasi, ajal kui inimene siiakanti elama asus , oli tal vähemalt üks sõber – koer. Tänapäeva teadmised ja oskused on võimaldanud anda Eesti esimesele koerale keha ja välimuse ning ajaloomuuseumi näitusel olev Pulli koer pakubki esmakordset võimalust piiluda 11 000 aasta tagusesse aega.
Inimese ja koera ühine tee on olnud pikk ja heitlik. Sajandeid tagasi lemmiklooma staatusse tõusnud neljajalgsesse kaaslasse on suhtutud erinevatel aegadel erinevalt. Küll on koer olnud müstifitseeritud objekt, keda on kardetud ja kes on olnud ajendiks erinevate legendide sünnil. Samas on ta olnud märkamatu asendatav tööloom, siis jälle inimeseväärilise hinnaga või hoopis omaniku sotsiaalset staatust rõhutav aksessuaar, popkultuuri osa ning sotsiaalmeedia staar.
Näitusel on olulist rõhku pandud sellele, kuidas on inimene koera muutnud. Mida koerad on andnud teaduse ja innovatsiooni arenguks ning mida tänu teadusele teame koerte kohta täna. Külastajal on võimalik erinevate interaktiivsete objektide kaudu “koera nahka” pugeda ja kogeda maailma koera vaatest ja vajadustest lähtuvalt. Samuti õppida tundma koerte salakeelt ja maailmataju.
Koguperenäitusele ootame igas vanuses koerasõpru, aga ka inimesi, kes ei ole kunagi varem koertega lähemat tutvust teinud. Näitust saab läbida koera käpajälgedes, kuulata, mis koer on sloughi, proovida mõista koerakeelt, istuda Pulli koeraga koos lõkke ääres ja pikutada kuudis. Ketti kedagi ei panda :)
Näitust täiendab Leelo Tungla kirjutatud lustakas koera ajalugu tutvustav lasteraamat „Pulli koera päevik“. Koerapildid on joonistanud Reet Rea-Smyth ning kollaažid loonud Kaia Rähn.
Koostöös ajakirjaga „Muki“ ilmub ka näituse kataloog!
Meeskond:
Kuraatorid: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela
Koeralood ja jutupliiatsi audiotekstid: Krista Sarv, Kärt Kelder
Koeratõugude kaart ja koeratõugude arenemine: Mari Palgi
Konsultandid:
Maarja Tali, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte ÜhingBrit Truuts, Bakalaureusetöö „Eesti hagija koeratõu populatsiooni kaardistamine“ autor
Kairi Koort, Tallinna Ülikool, loodus- ja terviseteaduste instituut
Karin Lassmann, Eesti Kennelliidu sõnakuulelikkuse koolitaja ja kohtunik, FCI rallikuulekuse komisjoni liige
Katrina Jõemaa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kohtunik, koerte käitumisnõustaja
Laura Kiiroja, Dalhousie Ülikool, Kanada
Lea Tummeleht, Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Mari Palgi, Tallinna Tehnikaülikool, loodusteaduskond, keemia ja biotehnoloogia instituut, Eesti Kennelliidu kohtunik ja koerakasvataja
Kujundus: Priit Põldme ja Reet Sepp, OÜ Joonprojekt
Graafiline disain: Ingmar Järve, Kerstin Raidma, Kuldar Leement, Mariietta Khodzhoian, OÜ Tabasco
Pulli asula koera rekonstruktsioon: Kädi Rist
Tõlge: Muupel OÜ
Audiovisuaalsed lahendused: Telekaader OÜ
Audiovisuaalsete ja interaktiivsete lahenduste loomine ja teostus: MOTOR (Helen Küppas, Joosep Maripuu, Kristo Reisner, Lauri Laasik, Martin Hirvesaar), Telekaader OÜ
Jutupliiatsi lahendus: Digital Learning Systems OÜ
Haridusprogramm: Liisi Selg
Turundus ja kommunikatsioon: Helene Tedre, Rauno Saidla, Ruth Laidvee, Tabasco OÜ
Projektijuhid: Kärt Kelder, Laura Kipper, Liina Luhats-Ulman
Täname:
Helen Marts-Kesaväli, Kai Kunder, Kaire Meristo (Eesti Kennelliit), Liilia ja Aale Kuks (OÜ Maavillane), Liina Maldre, Liis Teesaar, Mailiis Komissarov, Maria Soonberg, Sigrid Absalon, Uno Roosileht (Eesti Loodusmuuseum), Eesti Rahva Muuseum, Geenius Meedia, Kultuurkapital, PetCity, Maksu- ja Tolliamet, MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing, SA Juht- ja Abikoerte Kool, SA Virumaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus.Koostööpartner: Varjupaikade MTÜ
