1944. aasta suur põgenemine viis Eestist läände kümneid tuhandeid inimesi. Nende seas oli palju kunstnikke, kirjanikke, muusikuid, tantsijaid, näitlejaid ja teisi loomeinimesi, kes pidid võõrsil oma elu ja loomingulist tegevust uuesti alustama.
Esseekonkursi eesmärk on innustada noori avastama 1944. aastal Eestist põgenenud loovisikute elulugusid ja loomingut ning mõtestama, kuidas mõjutasid kodumaalt lahkumine, pagulus ja uude ühiskonda kohanemine nende elu ja tegevust.
Konkurssi korraldab ÜEKNi SP1944 toimkonna esimees Iivi Zajedova ning SA Eesti Ajaloomuuseum.
Osalejad
Konkursil võivad osaleda Eesti üldhariduskoolide õpilased kahes vanuserühmas:
● põhikooli III aste (7.–9. klass)
● gümnaasium (10.–12. klass)
Essee teema
Essee keskmes peab olema 1944. aastal Eestist läände põgenenud loovisik – näiteks kunstnik, muusik, helilooja, kirjanik, baleriin/tantsija, näitleja, lavastaja, arhitekt või mõne muu loomevaldkonna esindaja.
Õpilane võib valida käsitlemiseks ühe inimese või põhjendatud juhul ka mitu omavahel seotud loovisikut.
Töö võib keskenduda näiteks järgmistele küsimustele:
● Milline oli valitud loovisiku elu ja tegevus Eestis enne põgenemist?
● Miks ja kuidas ta 1944. aastal Eestist lahkus ning kuhu jõudis?
● Milliste raskuste ja võimalustega puutus ta kokku paguluses?
● Kas ja kuidas õnnestus tal võõrsil oma erialast või loomingulist tegevust jätkata?
● Kuidas mõjutasid kodumaa kaotus, pagulus ja uus elukeskkond tema loomingut?
● Milline oli tema roll väliseesti kultuurielus?
● Millised sidemed säilisid tal Eesti, eesti kultuuri ja teiste pagulastega?
● Miks võiks selle inimese lugu olla oluline ka tänapäeval?
Essee ei pea vastama kõigile neile küsimustele. Autor võib valida oma vaatenurga ja püstitada küsimused, mis valitud loovisiku puhul kõige huvitavamad tunduvad.
Nõuded tööle
Essee peab olema õpilase iseseisev töö.
Töö soovituslik pikkus on kuni 5 lehekülge (lisaks võib esitada kasutatud allikate loetelu).
Vormistus:
● kirjatüüp Times New Roman;
● kirja suurus 12 punkti;
● reavahe 1,5;
● lehekülje formaat A4.
Essee peab põhinema usaldusväärsetel allikatel. Kasutada võib näiteks raamatuid, ajalehti ja ajakirju, arhiivi- ja muuseumimaterjale, mälestusi, kirju, fotosid, intervjuusid ning usaldusväärseid veebiandmebaase. Kasutatud allikatele tuleb töös viidata ning töö lõppu lisada allikate loetelu.
Eriti oodatud on tööd, milles kasutatakse lisaks avaldatud materjalidele isiklikke või perekondlikke mälestusi, intervjuusid, arhiiviallikaid või muid seni vähem tuntud materjale.
Töö hindamine
Tööde hindamisel arvestatakse:
● teema sisulist avamist ja ajaloolise konteksti mõistmist;
● autori iseseisvat mõtlemist ja isikupärast vaatenurka;
● kasutatud allikate mitmekesisust ja usaldusväärsust;
● oskust siduda inimese elulugu laiema paguluskogemuse ja Eesti kultuurilooga;
● teksti ülesehitust, selgust ja keelelist väljendust.
Töid hinnatakse eraldi põhikooli III astme ja gümnaasiumi vanuserühmas.
Töö esitamine
Töö tuleb esitada hiljemalt 18. novembril aadressil carmenvictoria.virkunen@ajaloomuuseum.ee, kirja teemaks panna “ESSEEKONKURSS”.
Tööle tuleb lisada:
● autori ees- ja perekonnanimi;
● kool ja klass;
● juhendaja nimi (kui töö on valminud juhendamisel);
● kontaktandmed.
Tunnustamine
Mõlema vanuserühma parimaid töid autasustatakse, auhindadeks Ajaloomuuseumi piletid ja trükised, Tammepuu Eesti Klubi esikohtadele ja juhendajatele raamat. ÜEKNi SP1944 otsib ka teisi tunnutusvõimalusi väliskogukondades.
Silmapaistvamad esseed või nende põhjal valminud lood avaldatakse kokkuleppel autoritega väliseesti ajakirjanduses ja/või konkursi korraldajate infokanalites, et tutvustada noorte uuritud lugusid laiemale avalikkusele.
Konkursi eesmärk
Esseekonkurss aitab hoida elavana nende Eesti loovisikute lugusid, kes olid sunnitud 1944. aastal kodumaalt lahkuma, kuid jätkasid Eesti kultuuri loomist ja hoidmist võõrsil.
Iga uuritud elulugu aitab paremini mõista, mida tähendas kodumaalt lahkumine ühe inimese jaoks ning kuidas Eesti kultuur jätkus ka väljaspool Eesti piire.
Soovituslikku kirjandust:
Saksamaa:
F. Kool, DP kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944-1951; ajalehed: Võitleja, Eesti Rada.
Amerika Ühendriigid:
ERKÜ, Exiles in Land of Promise: Estonians in American 1945-1995; T. Parming, ajaleht Vaba Eesti Sõna (New York); VoAa (Voice of America, Ameerika Hääl) Washington’s, RFE/RL (Radio Free Europe/Radio Liberty) Münchenis.
Rootsi:
B. Kangro, Eesti Rootsis (1968); A. Rebas, Eestlane Rootsis (2011); Teataja, Rahvuslik Kontakt; ajalehed Stockholms-Tidningen Eestlastele/Eesti Päevaleht; Tulimuld.
Kanada:
Eestlased Kanadas, Ajalooline koguteos, I-III, 1964-1975; K. Aun, The Political Refugees (1985); ajalehed: Eesti Elu, Vaba Eestlane, Estonian Word Review.
Austraalia:
V.Vasilas. Across Lands and Oceans… to Freedom Vol I-II (2015).
Inglismaa:
E.Toona, Into Exile: A Life Story of War and Peace (2013), Pagulusse: lugu elust, sõjast ja rahust (2017); ajaleht: Eesti Hääl.
Eksiilvalitsus:
dokumendid, ajalugu: Tõotan ustav olla (ed. Enn Nõu 2004).
Eesti:
R.Taagepera. Määravad hetked (2012); E.Hallik, T.Lääne. Meritsi maailma läinud eestlaste lood (2013-2018); Kogumik Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal (2009); I. Zajedova, Mäetagused 63 (2016); TÜ Välis-Eesti uuringute keskuse toimetised Sõna jõul (2008); uurimisprojektid Tartus/Tallinnas, intervjuud
ÜEKN:
Eestlased laias maailmas – ÜEKN liikmesmaade lugu. Ü. Ederma, M. Davey; Artikkel SP1944 toimkond, Iivi Zajedova:
https://www.eestikirik.ee/1944-aasta-pogenemine-ja-selle-tahistamise-tahtsus/ link
MÄLESTUSED, ROMAANID
Näiteks Jüri Tähe mälestusteraamat “Tähelend : Jüri Täht – mees rohelisest raamatust”, autor Evelin Täht (2020)