KURAATORITUURID SUURGILDI HOONES

"Keskaegne gildimaja ja pidustused"

Kõneleb kuraator Ivar Leimus

Suurgildi hoone oli keskajal gildi liikmete kooskäimise ja ühise ajaveetmise kohaks. Siin aeti äriasju ja pidutseti. Neli korda aastas toimusid suured pidustused, mida kutsuti jootudeks. Need kestsid nädala kuni kaks. Saame teada, mida gildivennad oma pidudel sõid ja jõid, kuidas tantsisid ja trallitasid, mismoodi märki lasksid, ratsutasid ja omavahel võistlesid. Rõõmsa keskaja lõppedes hääbus pikkamisi ka gildijootude tava.

"2000 aastat raha ajalugu Eestis"

Kõneleb kuraator Ivar Leimus

Rahamärke on Eestis tuntud juba ligi 2000 aastat. Kui algul olid nendeks üksikud Rooma mündid, viikingiajal Araabia kalifaadi ja Lääne-Euroopa vermingud, siis Saksa, Taani ja hiljem Rootsi võõrvõim lõi meie linnades alates 13. sajandist päris oma raha. Ehtsast Eesti rahast võime kõneleda alles siis, kui toimima hakkas 1918. aastal loodud Eesti Vabariik.

"Baltisaksa maailmarändurid ja nende poolt kaasa toodud “imeasjad”

Kõneleb kuraator Anne Ruussaar 

Eesti Ajaloomuuseumi võõretnograafia kollektsioonis on esemeid kogu maailmast – Aafrikast ja Austraaliast Alaska ja Gröönimaani. Suurema osa neist on kogunud 19. sajandi baltisaksa kunstnikud, teadlased, ametnikud ja misjonärid, aga ka niisama seiklejaist rännumehed. Muuseumis säilitatakse unikaalsete etnograafiliste esemete kõrval lihtsalt 19. sajandi põnevat „suveniirkaupa”, sest tänapäeval on omalaadne väärtus neilgi. Tihti lisab „imeasjadele“ väärtust ka nende huvitav saamislugu.

Kuraatorituur näitusel „Miks Eesti ei ole kuningriik?“

Näitus “Miks Eesti ei ole kuningriik?“ käsitleb muinasaja lõpu ja keskaja ühiskonna arenguid fookuspunktiga, kas ühiskonna eliit oli liikumas ühe valitsejadünastia suunas või mitte. Näitusel on 4 teadlast esitanud selle kohta oma teooria.
Perioodid, mida käsitleme jäävad ajavahemikku 10. – 15. sajandi keskpaik – viikingiaeg, ristisõjad ja Taani võimu aeg Põhja-Eestis. Räägime täpsemalt Edela- ja Põhja-Eestist, Saaremaast, muististest - linnustest, kalmetest ja sadamakohtadest ning arheoloogilistest esemetest, pärimusest ja kirjalikest allikatest
Kuraatorituuril tutvume nende teooriatega, räägime tõlgendamisest ja tõlgendajat mõjutavatest teguritest ja tõlgendaja vastutusest ja julgusest
Vaatleme esemeid ja seda millest need räägivad. Kuidas ühesugused esemed võivad rääkida erinevat lugu
Juttu tuleb ka sellest kui usaldusväärsed on kirjalikud allikad.
Tuuril osaleja saab aru kuidas sünnib mineviku sündmuste rekonstrueerimine, millised on selleks vajalikud allikad, mida tähendab arheoloogiliste leidude analüüs.
Samuti saab tuuril osaleja teadmisi hetke teooriatest muinasaja lõpu ja keskaja alguse ühiskonna teooriate kohta ja üldteadmisi sel ajal juhtunud sündmuste kohta.

• Tuuri pikkus:1 tund
  
• Hind: 8 eurot/õpilane