Eesti
Ajaloomuuseumi tekstiilikogus on üle 300 erineva koti. Tänases
postituses toome teie ette viis kaunist ja põnevat rahakukrut. Neid
iseloomustab see, et nad on nö suka- või soolikakujulised ning
neisse pandud peenraha on hoiul kukru otstes. Kukru keskmises osas on
lõhe, millest mündid või ka pisemad väärisasjad otstesse
poetatakse. Selleks, et kukru sisu välja ei pudeneks, on rõngakesed,
mida liigutades saab kotisuud sulgeda.Selliseid
rahakukruid kandsid nii mehed kui ka naised. Kukruid kanti üle vöö
või värvli riputatuna rõivaste peal või all. Kukrut võidi ka
käes kanda, kuid keha ligi oli see varaste eest kindlamalt kaitstud.
Kukruid valmistati erinevates tehnikates – õmmeldi kangast ja kaunistati tikandiga, kooti varrastel, heegeldati. Väga menukad olid 19. sajandil helmestega kaunistatud kukrud.
Kukrute kasutamine taandus paberraha leviku laienedes.
Siidist õmmeldud kukkur on kaunistatud värvilise tikandiga. Ühel otsal on kujutatud meelespealillede varreke ning selle all on tekst “Pour Souvenir” (mälestuseks – pr k.) ja monogramm. Teisel otsal on lehtedega oks ja selle kohal tekst “Sois heureux” (ole õnnelik – pr k.). Kukru otstes on kaunistuseks lillast paelast tutid ja keskosas on 5 cm pikkune lõhe. Rõngakesed on kaetud kangaga ja kaunistatud tikkereaga.
Kott kuulub Tallinna raeapteekri Johann Burchardi (1776-1838) kollektsiooni “Mon Faible” (minu nõrkus – pr k.).
Kukkur on valmistatud umbes 1910.-1915. aastal ja pärineb arvatavasti Venemaalt.
Kukkur on valmistatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses ja kuulus annetaja isale, kes elas 20. sajandi alguses Peterburis.
Kukkur on leitud Tallinnast.
Kukkur pärineb Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseumi kogust.
Praegu on seda kukrut (koos paari teise kotikesega) võimalik näha väljapanekul “Ratsa rikkaks?!” mündikambris Suurgildi hoones.
Kukruid valmistati erinevates tehnikates – õmmeldi kangast ja kaunistati tikandiga, kooti varrastel, heegeldati. Väga menukad olid 19. sajandil helmestega kaunistatud kukrud.
Kukrute kasutamine taandus paberraha leviku laienedes.
Siidist õmmeldud kukkur on kaunistatud värvilise tikandiga. Ühel otsal on kujutatud meelespealillede varreke ning selle all on tekst “Pour Souvenir” (mälestuseks – pr k.) ja monogramm. Teisel otsal on lehtedega oks ja selle kohal tekst “Sois heureux” (ole õnnelik – pr k.). Kukru otstes on kaunistuseks lillast paelast tutid ja keskosas on 5 cm pikkune lõhe. Rõngakesed on kaetud kangaga ja kaunistatud tikkereaga.
Kott kuulub Tallinna raeapteekri Johann Burchardi (1776-1838) kollektsiooni “Mon Faible” (minu nõrkus – pr k.).
AM _ 9377 TE 121
Kukkur on valmistatud umbes 1910.-1915. aastal ja pärineb arvatavasti Venemaalt.
AM _ 18675 TE 718
Kukkur on valmistatud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses ja kuulus annetaja isale, kes elas 20. sajandi alguses Peterburis.
AM _ 26012 TE 1616
Kukkur on leitud Tallinnast.
AM _ 30122 TE 2211
Kukkur pärineb Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseumi kogust.
Praegu on seda kukrut (koos paari teise kotikesega) võimalik näha väljapanekul “Ratsa rikkaks?!” mündikambris Suurgildi hoones.
AM
_ 9386 TE 56