Filmivaatamisharjumused
on pidevas muutumises. Muu hulgas rahvusvaheliste voogedastusteenuste
omavaheline konkurents, kohaliku telemaastiku arengud ning
katkestused ülemaailmses filmitootmises ja kinolevis (nt
COVID-pandeemia, SAG-AFTRA streik) mõjutavad kõik seda, kust filme
eelistatakse vaadata ja mis viisil filmid vaatajateni jõuavad.
Hiljutisest üleeuroopalisest inimeste vaatamisharjumusi kaardistavast uuringust (1) selgub, kuidas meie kohalik filmi- ja telesarjavaataja eristub teistest eurooplastest. Ka nendes tulemustes on näha, kuidas kohalik teenusepakkujate vaheline dünaamika kohtub vaatajate huvide ja eelistustega ning ülemaailmsete trendidega. Arvestades kinoskäimist viimastel aastatel pidurdanud COVIDi järelmõjusid ja pandeemia poolt hoogu saanud voogedastustrende, on tulemuste valguses mõnevõrra ootamatu eesti vaatajate leigus voogedastusteenuste vastu.
19. jaanuari Sirbis tegin analüütilise lühikokkuvõtte sellest Euroopa komisjoni enda tegevuste planeerimiseks tellitud uuringust pöörates tähelepanu tendentsidele, mis on eripärased just kohalikule vaatajale.
Siin sissejuhatuseks mõned uuringus esile tulnud tõigad:
(1) European Commission, Directorate-General for Communications Networks, Content and Technology, (2023). Consumer survey on consumer behaviour and preferences related to the consumption of audiovisual entertainment content: final report, Publications Office of the European Union. https://data.europa.eu/doi/10.2759/55576
Hiljutisest üleeuroopalisest inimeste vaatamisharjumusi kaardistavast uuringust (1) selgub, kuidas meie kohalik filmi- ja telesarjavaataja eristub teistest eurooplastest. Ka nendes tulemustes on näha, kuidas kohalik teenusepakkujate vaheline dünaamika kohtub vaatajate huvide ja eelistustega ning ülemaailmsete trendidega. Arvestades kinoskäimist viimastel aastatel pidurdanud COVIDi järelmõjusid ja pandeemia poolt hoogu saanud voogedastustrende, on tulemuste valguses mõnevõrra ootamatu eesti vaatajate leigus voogedastusteenuste vastu.
19. jaanuari Sirbis tegin analüütilise lühikokkuvõtte sellest Euroopa komisjoni enda tegevuste planeerimiseks tellitud uuringust pöörates tähelepanu tendentsidele, mis on eripärased just kohalikule vaatajale.
Siin sissejuhatuseks mõned uuringus esile tulnud tõigad:
- - Eestis kasutab tasulisi voogedastusteenuseid Euroopa keskmisest
(55%) vähem inimesi (37%), misjuures on Eesti 15 riigi võrdluses
eelvimane;
- - Eesti vaatajad tunnevad teiste riikidega võrreldes suuremat huvi
arthouse filmide vastu;
- - Eesti vaatajate lemmikžanrid on komöödia,
krimi/müsteerium/triller ja draama;
- - Suur osa eesti vaatajatest on valmis vaatama erinevat päritolu
teoseid, kui see ei nõua neilt erilist pingutust;
- - Eesti vaatajad hindavad kinoskäimise juures eeskätt selle kõikehõlmavat ja kaasahaaravat kogemuslikkust (suur ekraan, pildikvaliteet, ruumiline heli), elamuslikkust ja sündmuslikkust ning filmi
- kiirelt kättesaamist.
(1) European Commission, Directorate-General for Communications Networks, Content and Technology, (2023). Consumer survey on consumer behaviour and preferences related to the consumption of audiovisual entertainment content: final report, Publications Office of the European Union. https://data.europa.eu/doi/10.2759/55576