Eestlaste rahvusliku identiteedi üheks võimsamaks kandjaks kujunenud seltsiliikumisele pandi alus üheskoos lauldes ja musitseerides ning näitemänge mängides. Paradoksaalsel kombel olid siinsete muusika- ja teatritraditsioonide loojaiks aga hoopis kohalikud baltisakslased, kes 19. sajandi esimesel poolel ühiskonnas laiemalt juurduma hakanud uuendusideede mõjul pidasid härrasrahva vaimuilma edenemise kõrval oluliseks ka talurahva kultuurilist äratamist.

Nii võib alustada lugu leiust, mida võib isegi tagasihoidlikuks jääda üritades pidada sajandileiuks. Ja minu meeli on hõivanud see lihtsal põhjusel – Suurgildi hoones saab näha uut suurnäitust hansakaupmehe elust ning just see leid on üheks avaeksponaadiks. Haruldust näitab seegi, et leiu kohta on ilmunud teaduslikke artikleid ning muid publikatsioone.

Nüüd on lugeja kannatamatusel juba piisavalt mängitud. Millest on jutt? Ja vastus on: Tallinna lahest leitud keskaegsest noakaupmehe kastist.