Sügisel 2024 möödus 130 aastat lavastaja, dramaturgi ja teatrikriitiku Voldemar Mettuse (1894-1975) sünnist ning suvel 2025 saab täis pool sajandit tema surmast. Kuna aeg teeb oma töö ja ka oluliste teatriinimeste nimed võivad unustusse vajuda, siis on aeg Voldemar Mettuse panust ja elukäike meelde tuletada. Seda enam, et ka tema kogu T1 digiteerimine on Rahvusarhiivi rahvuskaaslaste projekti raames edenenud jõudsalt ja saab selle aasta jooksul kõigile muuseumide infosüsteemi MUIS kaudu kättesaadavaks.
Nii on 9 aasta jooksul täies mahus nähtavaks muudetud paarikümne välis-eesti teatritegelase arhiivi, sh Rahel Olbrei, Hanno Kompuse, Edmar Kuusi ja Lensi Römmeri, Bruno O’Ya jt isikukogud Muusikakogudest lisaks New Yorgi Eesti Helikunsti Keskuse, Eduard Tublina jt arhiivmaterjalid.

Eestlaste rahvusliku identiteedi üheks võimsamaks kandjaks kujunenud seltsiliikumisele pandi alus üheskoos lauldes ja musitseerides ning näitemänge mängides. Paradoksaalsel kombel olid siinsete muusika- ja teatritraditsioonide loojaiks aga hoopis kohalikud baltisakslased, kes 19. sajandi esimesel poolel ühiskonnas laiemalt juurduma hakanud uuendusideede mõjul pidasid härrasrahva vaimuilma edenemise kõrval oluliseks ka talurahva kultuurilist äratamist.