Tänapäeval peame enesest mõistetavaks, et sportlased pingutavad medali nimel. Ei anta medaleid ju igaühele (kui mõned lasteüritused välja arvata), vaid ainult kolmele paremale. Ikka kuld, hõbe ja pronks – võimete ja suutmise järgi. Ent möödunud aegadel jagati aurahasid palju enamatel elualadel – põllumajanduses, tööstuses, teaduses, kui nimetada vaid mõnda. Nobeli auhinnaga kaasnev kuldne ketas helgib küllap paljudel meist vaimusilma võrkkestal.

Meil on hea meel teatada, et saame Kultuuriministeeriumi toel pakkuda 1.-12. klassi õpilastele võimalust tasuta osaleda valitud muuseumitundides ja toetada seeläbi õpilaste täisväärtuslikku osalemist kultuurihariduses ja -elus.

Märts on ülemaailmne naisajaloo kuu – aeg mil pööratakse teadlikult tähelepanu naiste rollile minevikus ning sellele, kuidas nende kogemused on ajalookirjutuses kajastatud või sageli ka tähelepanuta jäetud. Sageli otsitakse vastuseid suurtest sündmustest ja tuntud nimedest, ent sama kõnekad võivad olla ka argisemad allikad. Kahe maailmasõja vahelise Eesti ajakirjanduse tutvumiskuulutused pakuvad ühe sellise pilgu minevikku, näidates, milliseid ootusi ja ideaale seostati „õige“ naise ja mehega.