gtag('config', 'UA-173367777-1');
Kogumispõhimõtted
EESTI AJALOOMUUSEUMI KOGUMISPÕHIMÕTTED
Koostaja: Krista Sarv
Vastu võetud: dets. 2015

SISUKORD
1. SISSEJUHATUS                                                              2
1.1. Muuseumi missioon                                                2
1.2. Muuseumi struktuur ja toimepõhimõtted                                      2
1.3. Lühiülevaade muuseumi ajaloost ja muuseumikogu kujunemisest                         2
1.4. Muuseumikogu                                                                                                               3
1.5. Muuseumi tegevust reguleerivad ja mõjutavad õigusaktid ning strateegilised dokumendid                                                                                                                               4
2. MUUSEUMIKOGU TÄIENDAMINE                                                                                      5
2.1. Kogumise eesmärk                                                                                           5
2.2. Kattuvus teiste muuseumide kogudega                     6
2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted                   6
2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid                 7
2.5. Muuseumikogu sisuline ülevaade ja täiendamisvajadus kogude kaupa                 8
2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid                                                                 21
2.6.1. Juurdekasvuvõimaluste analüüs                                                                               22
2.6.1.2. Tööjõud                                                                                                                       22
2.6.1.3. Kogu sisuline analüüs ja väärtuste hindamine                                                    22
2.6.1.4. Museaalide väljaarvamine kogust                                                                         22
2.6.1.5. Ruumid, säilitustingimused, mahutavus                                                               22
3. MUUSEUMIKOGU DOKUMENTEERIMINE                                                                      24
3.1. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine                                            24
3.2. Objektide vastuvõtmine                                                                                                  25
3.3. Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine                                                               25
3.4. Inventuurid                                                                                                                        25
3.5. Säilitusprotseduurid                                                                                                        25
3.6. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiulevõetud asja tagastamine     25
3.7. Retrospektiivne dokumenteerimine, II kirjeldamise etapp                                        25
4. MUUSEUMIKOGU KASUTAMINE                                                                                     25
4.1. Rollid ja vastutus                                                                                                             25
4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon            26
4.3. Muuseumikogu kasutamisega seotud teenused                                                       26
4.4. Digiteerimispoliitika                                                                                                         26
5. SÄILITAMINE                                                                                                                       26
5.1. Rollid ja vastutus                                                                                                             26
5.2. Säilitustingimused ja nende tagamine                                                                        27
5.3. Turvalisus                                                                                                                         27
6. TOIMEPIDEVUS                                                                                                                  27

1. SISSEJUHATUS
1.1 Muuseumi missioon
Eesti Ajaloomuuseum vahendab Eesti ajaloo tervikpilti, inspireerides inimesi ning olles kohtumispaik mineviku ja tuleviku vahel. Muuseum täidab oma rolli Eesti rahvusliku ja riikliku iseolemise hoidja, kandja ja vahendajana, Eesti mineviku mõtestajana.

1.2 Muuseumi struktuur ja toimepõhimõtted
Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi AM) on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus ja riigimuuseum muuseumiseaduse tähenduses. AMi hoonestik asub Tallinnas aadressidel Pikk 17, Lai 14 ja Maarjamäe suvemõisa alal Pirita tee 56. AMi koosseisu kuulub Filmimuuseum.
AMi põhiülesanded ja struktuur lähtuvad põhimäärusest (vastu võetud 08.07.2013).
Kogude täiendamise, uurimise ja kättesaadavaks tegemisega tegeleb teadus- ja kogude osakond, kus töötab 15 inimest, kellest 13 on otseselt seotud tööga kogudes.
Muuseumikogu asub hajali: Lai tn 14 (arheoloogia-, tarbekunsti ja võõretnoloogia (osal) ja numismaatikakogu) ja Pirita tee 56 (relva-, võõretnoloogia (osal), rinnamärkide ja kultuurilooline kogu (osal); Pirita tee 68 (pitserite-, kultuurilooline (osal)), foto-, trükiste- ja dokumentaalmaterjalide kogu); Pirita tee 70/72 (tekstiili-, kultuurilooline ja kunstikogu).
Muuseumikogu hõlmab üldpinnalt u 1170 m². Filmimuuseumi kogu jaguneb sõltuvalt esemetüüpidest ja materjalist erinevate põhikogude vahel.

1.3 Lühiülevaade muuseumi ajaloost ja muuseumikogu kujunemisest
AM on asutatud 19. veebruaril 1864 Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumina, mis avas 18. novembril 1864 Kanuti gildi hoones (Pikk 20) oma esimese ekspositsiooni. Pärast Toompeal Kohtu 6 asuva kinnistu ostmist 1911. aastal toimus muuseumi tegevuses murrang. Algas provintsiaalmuuseumi kõrgaeg, mis kestis Esimese maailmasõjani. Muuseumist kujunes Eestimaa kubermangu tähtsaim mäluasutus ning Tallinna kultuurielu olulisemaid keskusi. Eesti Vabariigi tekkides baltisakslaste loodud muuseumi tähtsus vähenes. Pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu 1940. aastal provintsiaalmuuseum riigistati ja selle baasil loodi Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Suurgildi hoones asub muuseum 1952. aastast ‒ keskaegne hoone on aastatel 2009‒2011 kohandatud nüüdisaegseks muuseumikeskkonnaks, kaasatud on välialad Börsi käik ja sisehoov. Maarjamäe loss liideti AMiga 1975. aastal, seal avati 1987. aasta detsembris filiaalina Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi ekspositsioon. 1989. aastal nimetati muuseum ümber Eesti Ajaloomuuseumiks. Maarjamäe muuseumikompleksi on tasapisi korrastatud. Lossi ja tööruumide renoveerimine, hoidla, Filmimuuseumi ja väliala ehitus valmivad 2018. aastaks.
AMi kogude kujunemise alguseks loetakse 1842. aastat, mil Eestimaa Kirjanduse Ühing alustas kollektsioneerimist sihiga luua muuseum. Kogude esialgne struktuur oli välja kujunenud 1844. aastaks. Kogud jagunesid: muinsused (ürikud, antikviteedid, pitserid, mündid), kunstiesemed ja looduslooline kogu. Kogude kasvule soodustavalt mõjus oma ruumide saamine Kanuti gildi hoones 1864. aastal. Kogu peamiseks täienemisviisiks olid annetused, nt 1870. aastal annetati muuseumile Johann Burchardi kollektsioon Mon Faible. 1875. aastal ilmus trükis esimene kogude kataloog, mille koostas G. J. von Hansen. Baltisaksa taustaga provintsiaalmuuseumi kollektsioonide, arhiivi ja raamatukogu suurt väärtust ja teaduspotentsiaali tunnustas ka Eesti Vabariik.
Riigikorra vahetamisega 1940. aastal liideti ümbernimetatud provintsiaalmuuseumi varasemate kogudega Sõjamuuseumi, Politsei- ja mõne väiksema muuseumi kogud. Provintsiaalmuuseumi looduskogude põhjal moodustati Eesti NSV Loodusmuuseum. Sõja järel anti AMile üle Õpetatud Eesti Seltsi materjalid ning museaale Postimuuseumist, Kirjandusmuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist. 1950. aastal pidi AM loovutama u 135 500 raamatut jm trükist Teaduste Akadeemia Raamatukogule, mis said sealse Baltica osakonna tuumikuks. Stalinistlikel meetoditel „puhastati“ muuseum „väärtusetutest ja kahjulikest esemetest“. Põletati Eesti Vabariigi aegseid kunstiteoseid, 91,5 kg paberraha, anti utiili 14 kg fotonegatiive jmt. Postimuuseumi varad viidi Leningradi A. S. Popovi nim Side Keskmuuseumi. Kokku kaotas muuseum üle 200 000 museaali. 1961. aastal loovutati TA Ajaloo Instituudile 88 861 münti ja 117 hõbeeset. Alates 1989. aastast hakkasid kogud jõudsalt täienema nõukogude perioodi üle elanud Eesti Vabariigi (1918–1940) aegsete esemetega. 

1.4 Muuseumikogu
AMi muuseumikogu koosneb ajalooliselt väljakujunenud kogudest, kuhu kuuluvad muuseumi tegutsemisvaldkonnale vastavad kultuuriväärtuslikud museaalid. Aja jooksul on toimunud mitmeid kogude ümberstruktureerimisi, mis on kõige enam puudutanud kultuuriloolist kogu: sealt eraldati pitsatite kogu (1969), tekstiilikogu (1990) ja tarbekunstikogu (2006). Muuseumikogu jaguneb eseme- ja arhiivmaterjalide kogudeks ja kollektsioonideks. Viimased jagunevad kollektsioonideks, mis enam ei täiene, täienevad vähesel määral või juhuslikult ning mille puhul ei saa rääkida aktiivsest kogumistegevusest. Praeguseks on AMil 12 põhikogu. Lisaks põhikogudele on kasutuses abikogu, kuhu on koondunud materjalid, mida säilitatakse mitmesuguste hariduslike tegevuste läbiviimiseks. Muuseumil on käsiraamatukogu, mis on mõeldud muuseumisiseseks kasutamiseks ning mida täiendatakse museoloogiaalase kirjandusega lähtuvalt AMi uurimis- ja näitusevaldkondadest.
Tähis ja kogu nimetus Esemete üldarv MuISis Digiteeritud (14.07.2015)
A: Arheoloogiakogu 54 026 26 715 77
D: Dokumentaalmaterjalide kogu 31 711 1381 2735
FM: Filmimuuseumi kogu 2305 2284 236
F: Foto- ja N: negatiivide ning DG digikogu 120 429 120 429 22 938
K: Kultuurilooline kogu, sh mööbli- (Mb) ja etnograafiakollektsioon (E)  15 404 4696 1192
G: Kunstikogu 10 500 1198 503
M: Numismaatikakogu 56 623 16 861 273
P: Pitsatite ja pitserite kogu 7564 1628 56
R: Relvakogu 2845 2209 7
TE: Tekstiilikogu 6966 3438 342
T: Trükiste kogu 21 250 3316 368
PK: Tarbekunsti, võõretnoloogia ja rinnamärkide kogu 14 352 5628 351
KOKKU 343 975 189 990 29 078
Tabel 1. Statistiline ülevaade seisuga 31.12.2014

1.5 Muuseumi tegevust reguleerivad ja mõjutavad õigusaktid ning strateegilised dokumendid
Seadused
Muuseumiseadus , arhiiviseadus , autoriõiguse seadus , avaliku teabe seadus , digitaalallkirja seadus , isikuandmete kaitse seadus , muinsuskaitseseadus .
Määrused
Eesti Ajaloomuuseumi põhimäärus; muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord ; museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord ; muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus ; Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks oleva riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasulise teenuste loetelu .
Muud strateegilised dokumendid
Eesti Ajaloomuuseumi arengukava ; „21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad aastateks 2006–2015“ ; ICOMi eetikakoodeks ; „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ; „Digitaalne kultuuripärand 2011–2016“ . 

2. MUUSEUMIKOGU TÄIENDAMINE
2.1. Kogumise eesmärk
AM kogub ja säilitab Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjale, et luua nende põhjal terviklik ajalookäsitlus ja vahendada seda laiemale üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Kogumistegevuse eesmärk on säilitada Eesti ajaloo tervikpilti kajastav aineline pärand, mis aitab mõista ja tutvustada maa ajalugu, koostada näitusi ja teha uurimistöid. AM arvestab teiste muuseumide ajalooliselt välja kujunenud kogude spetsiifikaga ja kogumispõhimõtetega, mistõttu mõningaid kattuvaid teemasid kogutakse skemaatilisemalt. Teiste muuseumide kogude dubleerimise vältimiseks ei korralda AMi eesmärgipärast kogumistööd talurahva ainelise kultuuri kogumiseks ja ainult esteetikast lähtuvate kunstiteoste kogumiseks.
Keskmes on looga esemed. Kogude täiendamisel eelistatakse hästi legendeeritud esemeid. Kogumistöö eesmärk on saada esemeid, mis kajastavad üksikindiviidi või sotsiaalse rühma lugu mingis konkreetses Eesti ajalooga seotud sündmuses.
Keskmes on mitmekülgsus. Kogutud esemeline materjal peab peegeldama ajaloosündmustes osalenud või neist mõjutatud inimeste võimalikult suurt skaalat.
Keskmes on seosed. Kogutud esemeline materjal peab looma kontekstuaalsed seosed inimtegude, ideede arengu ning aja ja ruumi vahel. Kogutud esemed peaksid võimaldama luua sildu tänapäeva ja mineviku vahel ning olema olulised Eesti riigi elu kajastamiseks tuleviku vajadusest lähtuvalt.

2.2. Kattuvus teiste muuseumide kogudega
Muuseum  Kattuv teema  Ajaloomuuseumi eripärad
Eesti Rahva Muuseum
riigimuuseum Eestimaalaste kultuuri ja eluolu kajastavate materjalide kogumine Kogub eestlaste ja Eestis elavate vähemusrahvaste identiteedi ja poliitilise ajalooga seotud materjali. Kultuuri ja olme teemal ei kogu kurioosumeid, vaid ajastu konteksti andvat materjali.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
riigimuuseum Eesti tööstusdisaini ja tarbekunsti ajaloo kogumine  Kogub peamiselt esemeid, mis on seotud klaasi, portselani ja keraamika tootmise ajalooga, mis on osa Eesti majanduse üleüldisest arenguloost. Ei kogu autoritöid.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
riigimuuseum Eesti näitlejate isiklikud asjad. Skulptuurid ja maalid näitlejatest Kogub materjale ainult filmidega seotud näitlejate kohta.
Eesti Sõjamuuseum
riigimuuseum, Kaitseministeeriumi valitsemisalas Eesti aladel toimunud sõjad 21. sajandil, relvastus, mundrid  Rõhuasutus on tsiviilrelvadel.
Eesti Panga Muuseum Eesti Vabariigis käibel olevad ja olnud maksevahendid alates 1918. aastast. Keskendub omariikluse-eelsele rahandusajaloole.

2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted
Kogude täiendamisel lähtub AM muuseumi põhimäärusest ja arengukavast. Kogude täiendamine toimub näituseprojektide ja uurimistöö tulemusena, aga ka annetuste, ostmise, pärandamise või kinkimise tulemusel. Vastavalt väljakujunenud praktikale säilitatakse AMis Läänemaal toimunud arheoloogiliste uurimistööde leide.
Muuseumikogu täiendamisel arvestatakse järgmisi põhimõtteid:
• muuseum keeldub annetuste, kingituste, pärandi, likvideeritavate asutuste või teiste muuseumide tervikkogude vastuvõtmisest, kui need ei vasta muuseumi profiilile, missioonile või kogumispoliitikale;
• muuseum ei võta vastu annetusi, kingitusi või pärandit, kui nende üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;
• muuseum ei omanda materjali, mida pole võimalik nõuetekohaselt säilitada;
• muuseum ei omanda materjali, mille päritolu on kahtlane, ebaseaduslik või teadmata;
• muuseum arvestab teiste sarnase profiiliga muuseumide kogumispoliitikaga.

2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid
Uute museaalide omandamise otsused on kaalutletud ja põhjendatud ning materjali väärtuse hindamisel vastavad vähemalt ühele põhikriteeriumile.
• Ajalooline väärtus: Kas objekt on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega? Mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta? Kas/kuidas aitab objekt ajalugu mõista?
• Teaduslik või uurimislik väärtus: Kas objektil on potentsiaali tänapäeval või tulevikus olla teadlaste huviorbiidis?
• Semantiline väärtus: Kas objektiga on seotud mingid ideed, lood ja tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimrühmade jaoks?
• Esteetiline väärtus: Kas objekt on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest? Kas see on originaalse või innovaatilise disainiga?
Vastuvõetavate museaalide väärtuste määramisel kasutatakse koosmõjus põhikriteeriumidega järgmisi täiendavaid kriteeriume:
• Kasutatavus: Kas objekti abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi? Kas objekt aitab muuseumil jutustada mingit lugu? Kuidas objekt seostub muuseumi näituste kavaga ja/või haridusprogrammiga?
• Seisund, terviklikkus: Kas objekt on hästi säilinud? Kas objekt on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta?
• Iseloomulikkus/tüüpilisus: Kas objekt on teatud liiki esemete, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide?
Abikogusse vastuvõtu kriteeriumid: vastu võetakse materjalid, mis ei vasta põhikogu kriteeriumidele, kuid mis väärivad säilitamist haridusliku või näitusetegevuse ning ajastutruu õhkkonna kujundamisel.
Käsiraamatukogu vastuvõtukriteeriumid: võetakse vastu trükiseid, mida muuseumitöötajad vajavad igapäevases töös seoses esemete määramisega, AMi näituse- ja teadustöös, ning kvalifikatsiooni tõstmisel olulist museoloogilist kirjandust. Jätkatakse muuseumide sariväljaannete kogumist. Rõhku pannakse väljaspool Eestit ilmunud erialasele kirjandusele. 

2.5. Muuseumikogu sisuline ülevaade ja täiendamisvajadus kogude kaupa

AMi kogumistegevuse üldised rõhuasetused:
• Eesti 20. ja 21. sajandi poliitiline ajalugu, omariikluse ajalugu: võimu teostamine, riiklikud rituaalid ja sümboolika, opositsioon, institutsioonide ja ühenduste ajalugu, ühiskonnategelastega seotud materjal, esemed, mis kajastavad ühiskonnas ja sotsiaalses elus toimunud muutusi.
• 20. sajandi repressioonid: metsavendlus, küüditamine, vastupanu.
• Baltisakslaste esemeline pärand.
• Eesti filmi- ja kinoajalugu: filmi tegemise protsess, osalejad, järelproduktsioon.
• Eesti aladel võimu kujunemine ja manifesteerimine enne riikliku iseseisvumist: võimu teostamine ja manifesteerimine alates muinasajast. 

Arheoloogiakogu (AM A)
Kogu kirjeldus
Kogusse kuuluvad kivist, luust, savist, pronksist, rauast ja hõbedast esemed alates kiviajast kuni uusajani.
Arheoloogiakogu sai alguse provintsiaalmuuseumi kogust. Algselt mõisnike ja pastorite annetustest kasvanud kogu hakati täiendama süstemaatiliste arheoloogiliste kaevamistega juba 1895. aastast alates. Alates 1967. aastast muutusid, sõltuvalt muuseumi teaduri teadushuvist, prioriteetseks arheoloogilised uurimused Lääne-Eesti kalmetel (doktoritöö 2003. aastal). Arheoloogiakogu suurema osa moodustabki Lääne-Eesti kalmete ja Lihula keskaegse aleviku ning piiskopilinnuse kaevamiste leiumaterjal. Geograafiliselt pärineb enamik arheoloogiakogu leidudest Põhja- ja Lääne-Eesti aladelt, kuid kogus on arheoloogilisi leide igast Eesti maakonnast. Väljastpoolt riigipiire on arheoloogiakogus juhuleide Lätist, Venemaalt, Kõrgõzstanist, Armeeniast, Saksamaalt, Šveitsist, Taanist, Norrast, Prantsusmaalt.
Arheoloogiakogus arvel olevad museaalid katavad kõiki esiajaloo perioode. Vanim ese on Prantsusmaalt Somme’i lähedalt toodud pihukirves, mis dateerub vanema paleoliitikumi Acheuli kultuuri. Vanimad esemed Eesti alalt on Pulli asulakohalt leitud tulekivinukleus ja Kunda Lammasmäe esimesed luuleiud. Kõige paremini on kaetud viikingiaeg ja varakeskaeg ning tänu Lihula kaevamismaterjalile ka keskaeg. Kivi- ja varasema rauaaja osas on materjali napimalt, tegu on paari kaevamiskollektsiooni ning üksikute juhuleidudega.
Kogu on uurimisallikas erineva tasemega uurijatele alates gümnaasiumiastme uurimistöödest ja üliõpilastöödest kuni monograafiliste teadustöödeni. Kogu kasutatakse taaskehastumis- ja folkloorsete sugemetega liikumistega seotud koopiaesemete valmistamise allikana. 

Kogumispõhimõtted
Arheoloogiakogu täiendatakse vastavalt arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetele, Muinsuskaitseametiga tehtavale koostööle ning muuseumi teadlaste uurimisprioriteetidele. Geograafiliste piiranguteta kogutakse Eestist leitud arheoloogilist materjali. Kogu täienemine põhineb kontekstiga juhuleidude annetamisel ja ostmisel ning muuseumi teadurite ning teiste Läänemaal kaevavate arheoloogide poolt korraldatud arheoloogiliste kaevamiste leidude omandamisel. Arheoloogiakogusse võetakse vastu kaevamiste tervikkollektsioone, sest iga arheoloogiline leiukogu on dokumentatsiooniga seotud tervik ja kuulub sellisena ka säilitamisele.

Täiendamisvajadus
Arheoloogiakogu täiendamine jätkub nii planeeritud kui ka juhukogumisena. Vastavalt sõnastatud üldteemadele vajab kogu täiendamist keskaegsete võimu- ja ideoloogiliste keskuste (linnused, kloostrid ja kirikud) materjalidega. Kogu vajab täiendamist ka Hansa Liidu tegevust kajastava materjaliga.

Numismaatikakogu (AM M)
Kogu kirjeldus
Numismaatikakogusse kuuluvad mündid, paberrahad ja medalid muinasaja lõpust kuni tänapäevani.
Numismaatikakogu hakkas kujunema kohe Eestimaa Kirjandusühingu asutamise järel 1842. aastal. Teise maailmasõja ajal sai kogu tugeva tagasilöögi, kui 1944. aastal läks kaduma valdav osa muuseumi viikingiaegsetest mündiaaretest, aga samuti süstemaatilisest kogust, mille väärtuslikuma osa moodustasid Liivimaa keskaegsed mündid. Seoses ÕESi kogude liitmisega 1950. aastal muutus Eesti NSV TA Ajaloomuuseumi mündikogu Eesti suurimaks ja jäi selleks kuni kogu väärtuslikuma osa üleandmiseni Eesti NSV TA Ajaloo Instituudile 1960. aastal. Ajaloomuuseumi jäi vaid pärast 1710. aastat vermitud rahad kui teaduse jaoks väärtusetud. Järgnevate aastate jooksul õnnestus mündikogu taas oluliselt täiendada. Alates 1970. aastatest on lisandunud kogusse muinasaja lõpu, keskaegseid ning uusaegseid aarde- ja mündileide. Kogu sisaldab ka uusima aja materjali, nt Vene müntide kollektsioon.
Medalikollektsioonis on hästi esindatud Eesti medal nii Teise maailmasõja eelsest kui ka järgsest perioodist.
Numismaatikakogu kolmas koostisosa on paberrahad, mille seast väärtuslikumad on 18.–19. sajandi Vene jt riikide kupüürid. Haruldasi ja hinnalisi eksemplare leidub ka Eesti Vabariigi paberrahade seas.
Numismaatikakogu materjali näol on tegemist enim publitseeritud esemetega AMis. Kogu on uurimisallikas erineva tasemega uurijatele alates üliõpilastöödest kuni monograafiliste uurimusteni. Kogu suurim juurdekasv tuleneb AMi teadurite koostööst Muinsuskaitseametiga.

Kogumispõhimõtted
Kogumistegevus keskendub omariikluse eelsele rahandusajaloole. Varasema perioodi materjali kogutakse vastavalt arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetele ja koostööle Muinsuskaitseametiga. Kogu täiendamise põhimõtteks on Eesti-kesksus, st kogutakse Eestis kasutatud münte, paberrahasid ja väärtpabereid, samuti medaleid. Samuti kogutakse mitmesuguseid väärtpabereid, loteriipileteid, talonge jm rahanduse ajalooga seotud materjale. Varasemat perioodi kogutakse koostöös kollektsionääride jt eraisikutega. Lähiajaloo ja nüüdisajaga seonduvat kogutakse koostöös Eesti Pangaga.

Täiendamisvajadus
Eriti olulised on mündiaarded jm mündikompleksid kui omaette ajalooallikate liik. Peamine eesmärk on likvideerida senised lüngad, nt 19. sajandi seltside medalite osas. Teine prioriteet on tagada lähiajaloo ja tänapäeva maksevahendite esindatus kogus. 

Pitsatite ja pitserite kogu ( AM P)
Kogu kirjeldus
Kogusse kuuluvad pitsatid, pitserid, stambid ja koopiad keskajast tänapäevani.
Pitsatid ja pitserid eraldati omaette koguna 1969. aastal kultuuriloolisest kogust, et tagada nende parem teaduslik läbitöötamine. Kogu on moodustatud provintsiaalmuuseumi, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi materjalide baasil, millele on lisandunud Teise maailmasõja järgselt laekunud materjalid. Kogu on täienenud Meremuuseumi, endise Postimuuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi kogudest AMi koguga liidetud väiksemate kollektsioonidega. Vanima osa kogust moodustavad keskaegsed pitsatid, nt Taani kuninga Eerik IV Plogpennigu pitsat; kaelaskantavad varakeskaegsed ametpitsatid ning vappidega isikupitsatid. Kogu sisaldab suhteliselt täielikke kiriku-, seltside, linnade, Tartu ülikooli eri teaduskondade pitserite jms kogumeid. Kõige suurema osa moodustavad Eesti-, Liivi-, Saare- ja Kuramaa rüütelkonda kuulunud isikute pitserid. Leidub ka initsiaal- ja monogrammpitsereid ja -pitsateid ning mitmesuguste tegevuse lõpetanud nõukogude asutuste pitsateid okupatsiooniajast.
Lähiajaloost võib leida erinevate asutuste kummipitsateid ja nurgastampe, üliõpilaskorporatsioonide, klubide jms pitsereid, eri elukutsete pitsereid ja pitsateid. Eraldi võib ära märkida kohalike vabamüürlaste pitsatid ja pitserid. Kogust ei puudu ka revolutsiooni- ja sõjaaegsed pitsatid ja nurgastambid ning töölisliikumisega seotud materjalid.
Tänapäeval on kogu täienenud Riigikantselei poolt muuseumile üle antud pitsatitega, sh endiste peaministrite ja riigisekretäride allkirjapitsatitega ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei kasutuses olnud pitsatitega.
Ühe osa kogust moodustavad provintsiaalmuuseumi tarbeks valmistatud koopiad: metallkoopiad varakeskaegsete valitsejate ja piiskoppide pitsateist; Tallinna linna suure pitseri koopia ning tsunftide ja gildide pitserite koopiaid. Burchardi kogust pärinevad peale keskaegsete pitsatite ja ka mõne vapi jooniseid.
Kogu kasutatakse uurijate poolt suhteliselt harva. Kogu väärtus on selle võimes adekvaatselt varustada nii AMi kui ka teiste muuseumide püsi- ja temaatilisi näitusi eksponaatidega ning trükiseid illustreeriva materjaliga.

Kogumispõhimõtted
AMi pitsatite ja pitserite kogu on Eestis ainulaadne. Süsteemne ajalooliste pitsatite kogumine on problemaatiline, sest neid on suhteliselt vähe säilinud. Rohkem on leida pitsereid, kuid nende kogumisel tuleb hoolikalt kontrollida, kui vajalikud nad pitseritena on, sest pitser on väärtuslik koos dokumendiga, mitte irdeksemplarina. Viimasel juhul on suurem väärtus vahapitseritel, sest need võivad olla ainueksemplarid. Seetõttu täieneb kogu juhuslikult tänu annetustele või ostmisele.

Täiendamisvajadus
Kogu vajab pidevat täiendamist käibelt kõrvaldatavate nüüdisaegsete riiklike institutsioonide pitsatitega.

Relvakogu (AM R)
Kogu kirjeldus
Kogu sisaldab külm- ja tulirelvi, turviseid ja militaarvarustust keskajast tänapäevani.
Relvakogu sai alguse provintsiaalmuuseumi kogudest. Jõudsasti täienenud provintsiaalmuuseumi relvakogusse lisandusid pärast Teist maailmasõda ka sõja ajal osaliselt hävinud Eesti Rahva Muuseumi relvakogu ja Eesti Sõjamuuseumi kollektsiooni jäänused.
Relvakogu uhkuseks on 16.–17. sajandi turviste ja kiivrite kollektsioon ning jahipüsside kollektsioon 17.–20. sajandist. Samuti on hästi esindatud 19. sajandi teise poole armeerelvad – alates Dreyse´i süütenõelpüssist kuni veel Teises maailmasõjaski kasutatud Saksa Mauser Modell 98-ni. Ülejäänud perioodid on esindatud ebaühtlasemalt, kuid ka seal leidub haruldusi – näiteks 13. sajandist pärinev jalaväelase kiiver või 14. sajandist pärinev godendag-tüüpi sõjanui. Kogus on ka eksootilisi relvi kaugetest maadest.
Kogu kasutatakse uurijate poolt suhteliselt harva – enamik museaalidest on standardne tööstustoodang, mille kohta on olemas põhjalik kirjandus. Teadustöö perspektiiv kollektsioonil puudub. Kogu väärtus on selle võimes adekvaatselt varustada nii AMi kui ka teiste muuseumide püsi- ja temaatilisi näitusi eksponaatidega.

Kogumispõhimõtted
AMil on kõige rikkalikum ajalooliste relvade kogu Eestis. Kogutakse Eestis valmistatud ja Eestis kasutusel olnud relvi ja militaarvarustust. Kogumistegevuse rõhuasetus lasub tsiviilrelvadel. Valikukriteeriumiks on relva unikaalsus, terviklikkus ja seotus Eestiga. Relvakogu juurdekasvu ainsaks allikaks on viimastel aastatel olnud Politsei- ja Piirivalveamet. AMi relvakogu hoidja osaleb politsei poolt konfiskeeritud ja sundvõõrandatud relvadega tegeleva komisjoni töös. Konfiskeeritud ja sundvõõrandatavad relvad pärinevad ajavahemikust 1870 kuni tänapäev (varasemad relvad relvaseaduse alla ei kuulu). 

Täiendamisvajadus
Täiendamist vajavad lüngad Eestis valmistatud ja siin kasutusel olnud militaarvarustuse osas. 

Tekstiilikogu (AM TE)
Kogu kirjeldus
Kogusse kuuluvad tekstiilesemed, aksessuaarid, jalatsid, olmetekstiil ja vormirõivastus.
AMi tekstiilikollektsioon oli kultuuriloolise kogu üks osa kuni 1990. aastate alguseni, mil toimus kollektsiooni ümberkolimine Maarjamäele ja eraldi kogu moodustamine. Tekstiilikollektsioon kujunes välja provintsiaalmuuseumi kogudest. Vanimad esemed tekstiilikogus pärinevad 17. sajandist, nagu feldmarssal Fabian von Ferzeni rõivad, sõjaväelipud, preestri ornaat Käina kirikust. Tekstiilikogusse kuuluvad järgmised kollektsioonid: lipud ja loosungid; vaibad; käsitöö ja olmetekstiil; rõivad – pesust kuni pealisriieteni koos aksessuaaridega, sh kübarad, kotid, jalanõud, portfellid; Tallinna Moemaja kollektsioonid 1980. aastatest ja 1990. aastate algusest; mundrid alates 18. sajandi algusest kuni tänapäevani; militaarne atribuutika ja tsiviilvormid. Kogusse kuuluvad ka Eesti filmiga seotud tekstiilid.
Kogu leiab rohket kasutamist. Esemed moodustavad hea baasi moe ja käsitööga tegelevate õppeasutuste praktikaks ning temaatiliste näituste koostamiseks.

Kogumispõhimõtted
Kogumise eesmärk on anda läbilõige aastakümnete kaupa Eesti rõivatööstusest, moedisainist ja rahvamoest. Lähtuvalt eksponeerimisvajadustest kogutakse ajastule iseloomulikku rõivastust ja aksessuaare. Olmetekstiili kollektsiooni täiendatakse Eestis tööstuslikult valmistatud tekstiilidega. Rõivakollektsiooni kogutakse Eesti firmamärgiga vabrikutoodangut, militaar- ja tsiviilmundreid ning tsiviilvorme. Kogu täiendatakse eelkõige tähelepanuväärse loo või olulise sündmusega seotud rõivastusega ning silmapaistvatele isikutele kuulunud esemetega.

Täiendamisvajadus
Kogu vajab täiendamist Eesti moekunstnike töödega, kelle looming on maailma tasandil märgilise tähendusega ja innovaatiline oma materjalikäsitluselt. Kogumist vajavad meeste argi- ja moerõivad läbi aegade. Kogu vajab täiendamist poliitilises elus tähelepanuväärsete isikute isiklike riietusesemetega ning nõukogude ajal defitsiitsete artiklitega. Tsiviil- ja militaarvormide osas vajavad lüngad täitmist.

Tarbekunsti, võõretnoloogia ja rinnamärkide kogu (AM PK)
Kogu kirjeldus
Kogusse kuuluvad klaasist ja portselanist esemed, keraamika, au- ja muud märgid, võõretnoloogia, antiiksest Egiptusest ja Roomast pärinevad esemed ning vabamüürlaste atribuutika muinasajast tänapäevani.
Kogu kuulus 2006. aastani kultuuriloolise kogu koosseisu. 2009. aastast alates tegeleb rinnamärkide kollektsiooni haldamisega eraldi koguhoidja. Kogu vanema osa moodustavad enamasti provintsiaalmuuseumi kogudest pärinevad esemed.

Tarbekunsti kollektsioon
Tarbekunsti kollektsioonis säilitatakse peamiselt esemeid, mis on seotud Eesti kultuuriloo ning klaasi ja portselani tootmise ajalooga. Lisaks neile ka mõningaid näiteid välismaalt. Vanimad klaasesemed on 17. sajandil Hiiumaal tegutsenud Hüti klaasikojas valmistatud kaks pokaali ja Pühalepa kiriku liivakell. Lisaks esemetele on kogus ka 1960. aastatel Eesti esimeste klaasikodade asukohtades läbiviidud arheoloogiliste kaevamiste leiud. Peamise osa klaasikogust moodustavad 20. sajandil valmistatud esemed. Tööstusettevõtetest on arvukaimalt esindatud Meleski ja Johannes Lorupi klaasivabrikute ning nõukogude perioodil natsionaliseerimiste käigus moodustatud tehase Tarbeklaas toodang. Kogus on ka Eesti klaasikunstnike, nt M. Roosma, M. A. Rauni, P. Ojamaa jt originaalloomingut. Portselanesemetest on enim esindatud 1920.–1930. aastatel Tallinnas tegutsenud N. Langebrauni ettevõtte toodang.

Võõretnoloogia kollektsioon
Kollektsioon baseerub suures osas provintsiaalmuuseumi kogudel. 19. sajandi baltisaksa meresõitjate ja siinsete kollektsionääride kogutud esemed on pärit Austraaliast, India ookeani väikesaartelt, Kamtšatkalt, Alaskalt, Siberist jm. Väikese lisana kuulub kogu hulka ka vana-aja kultuuride (Egiptus, Kreeka, Rooma) kollektsioon, mis on samuti baltisaksa päritolu. Kollektsiooni üheks rariteetsemaks osaks on Siberi ja Põhja-Ameerika väikerahvaste olmeesemed – kalanahast kasukad, luust lauanõud, mänguasjad jne.

Rinnamärkide kollektsioon
Kronoloogiliselt jaotades moodustab nõukogude perioodi märgitoodang kogust ligi poole. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi märke on kogus sisalduvaist u veerand. Erinevaid Tsaari-Venemaa rinnamärke on kogus mõnisada, lisaks sadakond mujal välismaal toodetud märki. Leidub ka mõnikümmend märki viimasest kahest aastakümnest: Eesti taasiseseisvumisest ja sellele järgnevast taastatud omariikluse ajast. Temaatiliselt moodustavad kogust suurima rühma laulupidude ja mitmete laulu-mänguseltside märgid, aga ka nõukogude perioodil massiliselt toodetud suveniirmärgid ning NSV Liidu sõjalised eraldus- ja teenetemärgid. Nõukogudeaegsest kogumispoliitikast lähtuvalt on kogus palju juhuslikku materjali.
Klaasi, portselani ja võõretnoloogia osas on ilmunud laialdaselt kasutatavaid katalooge. Kogu leiab kasutamist nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste teadlaste ning antikvariaatsete huvidega inimeste seas. Kogu üks väärtusi on selle võime adekvaatselt varustada nii AMi kui ka teiste muuseumide püsi- ja temaatilisi näitusi eksponaatidega.

Kogumispõhimõtted
Tarbekunsti kollektsiooni kogutakse peamiselt esemeid, mis on seotud klaasi, portselani ja keraamika tootmise ajalooga Eestis. Klaasikollektsioonis täiendatakse juba olemasolevat Lorupi kollektsiooni kataloogiesemetega. Nõukogude perioodist on kogumise pearõhk tehases Tarbeklaas toodetud esemetel. Kogutakse Tallinna Kunsttööstuskombinaadi toodangut, eeskätt rahvuslikke motiive ja punapropaganda näiteid. Kogu täiendatakse riiklike kingitustega tarbekunsti vallast, uute riigiasutuste atribuutikaga ja klaastaara näidetega kodumaise toiduainetööstuse ideelisest arengust. Portselanikollektsioonis täiendatakse juba olemasolevat Langebrauni kollektsiooni, lisaks sellele kogutakse ka väiketööstustes toodetud esemeid.
Võõretnoloogia kogus aktiivset kogumistegevust ei toimu, jätkatakse üksikute n-ö looga esemete vastuvõtmist.
Rinnamärkide kollektsiooni täiendamisel on põhirõhk on Eesti aja- ja kultuurilooga seonduvatel märkidel. 

Täiendamiskava
Tarbekunsti kogu vajab täiendamist Eesti riigiasutustes kasutusel olnud materjaliga. Samuti on täienduseks vaja looga esemeid 20. sajandi algusest. Lüngad vajavad täitmist Tarbeklaasi toodangu kataloogides olnud esemetega, mille autorid on teada. Rinnamärkide kollektsioonis likvideeritakse lüngad. Kollektsiooni on vaja täiendada Eestis viimasel kahekümnel aastal valmistatud kultuurilooliselt väärtuslikke rinnamärkidega.

Kultuurilooline kogu (AM K)
Kogu kirjeldus
Kultuuriloolise kogu näol on tegemist kõige keerukama ja liigirohkema koguga. Kogus on esindatud ajastutele iseloomulik olme- ja köögitehnika; kaubanduse ja tööstustoodanguga seotud esemed; religiooni ja vaba ajaga seotud esemed; väljapaistvate isikute ja riigitegelastega seotud esemed; organisatsioonide ja seltside atribuutika; filmi- ja kinoajalooga seotud materjalid; poliitiliste sündmuste ning riiklike kampaaniate materjalid. Kogu vanimad esemed on pärit hiliskeskajast ja 19. sajandist, kuid valdav osa kogust pärineb 20. sajandist.
Kultuurilooliste esemete kogu kujunes välja provintsiaalmuuseumi kogude baasil. Kogusse kuuluvad etnograafia- ja mööblikollektsioon. Algselt oli tegemist muuseumi kõige suurema koguga, millest on erinevatel aegadel eraldatud pitsatite ja pitserite (1969), tekstiili- (1990), tarbekunsti ja võõretnoloogia- ning rinnamärkide kogu (2006).
Etnograafiakollektsiooni alguseks võib pidada 1866. aastat, mil provintsiaalmuuseum avaldas üleskutse korjata etnograafilisi ja teisi Eesti maarahva ajalooga seotud esemeid. Praegune etnograafiakollektsioon koosneb põhiosas Põhja-Eesti päritolu materjalidest ning sisaldab nii väärismetallist ehteid, puidust ja metallist tööriistu kui ka tekstiili ja keraamilisi esemeid. Kollektsiooni vanimad esemed on arheoloogiliste juhuleidudena saadud uusaegsed hõbeehted. Vanim tekstiilese on pärit 18. sajandist. Võrdlemisi ülevaatlikult on esindatud rahvarõivad, mille hulgas on ka haruldusi (nt hiiu seppelid, naiste pruuni tikandiga käiseid). Etnograafiakogusse kuulub ka savitöönduse kollektsioon.
Mööblikollektsioonis säilitatakse esemeid, mis on seotud Eesti kultuuri ja mööblitööstuse ajalooga. Vanimad museaalid pärinevad 17. sajandist, uuemad 1980. aastatest. Omaette kollektsiooni moodustavad Lutheri vabriku toodangu näidised 19. sajandi lõpust kuni vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Kõige paremini on esindatud istemööbel, terviklikud mööbligarnituurid on pärit peamiselt 1920.–1930. aastatest. Leidub ka Eesti erinevate kultuuri- ja riigitegelastega seotud esemeid ning esinduslikke näidiseid 20. sajandi alguses mõisates, Kadrioru ja Oru lossis kasutatud mööblist.
Kultuurilooline kogu on uurijate seas kõige enam kasutamist leidev kogu. Kogus olevad esemed on nii uurimisobjektideks, näituseeksponaatideks kui ka illustreerivaks materjaliks trükistes.
Kogumispõhimõtted
Kultuuriloolises kogus kogutakse kohaliku tööstustoodangu näidiseid ja iseloomulikke tarbeesemeid, samuti Eesti riigitegelastega seotud materjale. Kogu täiendatakse poliitilisi sündmusi ja riiklikke kampaaniaid kajastavate materjalidega. Eesmärk on koguda esemeid, mis kajastavad kõige paremini ühiskonnas aset leidnud muutusi. Kogutakse ka tüüpilisi Eesti ekspordi- ja impordiartikleid, samuti Eesti filmi- ja kinoajalooga seonduvat materjali (tehnika, rekvisiidid jne). Oluline on jätkuv baltisaksa pärandiga seonduva kultuuriloolise materjali kogumine. Kogutakse kohalike elanike represseerimisega seonduvat materjali (küüditatute, metsavendade jt esemed).
Etnograafilist kollektsiooni alates 2006. aastast aktiivselt ei täiendata.
Mööblikollektsiooni prioriteediks on Eesti mööblitööstuse näidised, seda nii vabrikutoodangu kui ka disainerite originaalloomingu näol, konkreetse kultuuri- või ajalooliselt olulise koha või isikuga seotud mööbel, samuti ajastutüüpilised esemed. Võimalusel täiendatakse Lutheri vabriku kollektsiooni ja nõukogude perioodi toodangunäidiseid.

Täiendamisvajadus
Toimub kohalike valimistega seotud esemelise materjali kogumine, kogu täiendatakse eelkõige näitusetegevuse vajadusi arvestades. Mööblikollektsiooni pole ruumiprobleemist ja hoiutingimustest tulenevalt võimalik aktiivselt täiendada, vastu võetakse vaid näitusetegevuseks vajalik või väga olulist kultuuriväärtust omav materjal. 

Kunstikogu (AM G)
Kogu kujunemine
Kunstikogusse kuuluvad maalid, graafika ja skulptuur 16. sajandist tänapäevani.
Kunstikogu algus läheb tagasi provintsiaalmuuseumi aegadesse, mil formeerus kogu baltisaksa kunsti osa. Nõukogude perioodil tuli kunstikogusse arvukalt ajaloolise süžeega (13. sajandi alguse vabadusvõitlus, revolutsioonilised sündmused ja elu nõukogude tagalas) teoseid eesti autoritelt. 1951. aastal hävitati 185 maali, 307 ühikut graafikat ja 46 kipsskulptuuri. Ilmselt hävitati ka pronksskulptuure, sest 9. märtsi akti alusel on muuseumist metallivarumiskontorisse saadetud 150 kg pronksi, 24 kg tina ja 173 kg tsinki.
Vanimad museaalid pärinevad 16.–17. sajandist, mõnevõrra rohkem on esindatud 18. sajand, eriti selle lõpp. Valdav osa museaale kuulub 19. ja 20. sajandisse.
Graafikakollektsiooni valdava osa moodustavad baltisaksa kunstnike tööd 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 19. sajandi temaatikas on rõhuasetus portreel ning linna- ja maastikuvaadetel, samuti eesti rahvarõivaste kujutamisel. Küllalt suur on ka võõretnoloogia-temaatiliste teoste osakaal. Nende autoriteks on põhiosas siin lühemat või pikemat aega viibinud baltisaksa või uurimisekspeditsioonidel osalenud kunstnikud. Maalikollektsioonis leidub ajaloolisi sündmusi ning isikuid kujutavaid teoseid, samuti kohavaateid. Väikeses skulptuurikollektsioonis on suur osakaal nõukogude perioodil hinnatud partei- ja ühiskondliku elu tegelaste skulptuuridel.
Kogu leiab väga palju kasutamist baltisaksa kunsti uurimisel ning eksponeerimisel vastavateemalistel näitustel ja publikatsioonides. Oluline potentsiaal on ka nõukogudeaegsel propagandistlikul ainesel.
Kogumispõhimõtted
Kunstikogu aktiivne täiendamine on lõpetatud, v.a nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride kogumine. Kogusse võetakse ajaloolisi sündmusi, isikuid ja olustikku kujutavaid kunstiteoseid ning baltisaksa kunstnike ja autorite töid, kelle originaalteosed kunstikogus on juba esindatud. Samuti kogutakse legendiga varustatud konkreetse ajaloolise isiku või kohaga seotud töid. Toimub nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride kollektsiooni täiendamine. Samuti kogutakse Eesti filmiajalooga seotud kunstilisi töid (eskiisid, rõivakavandid jms).
Täiendamisvajadus
Kogu vajab täiendamist Vabadussõda ja Eesti Vabariiki (1918–1940) kajastavate töödega, eriti ajalooliste portreede osas. Täiendamist vajab ka nõukogudeaegne monumentaalskulptuuride kogu ja Eesti filmiajalooga seonduvad kunstiliste tööde osa. 

Foto- ja negatiivikogu ning digifotokogu (AM F; AM N; AM Dg)
Fotokogu kujunemine
Kogusse kuuluvad klaasnegatiivid, negatiivid, üksikfotod ja albumid ning digikujutised 19. sajandi lõpust tänapäevani.
Foto- ja negatiivikogu on kujunenud provintsiaalmuuseumi, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu fotokogude baasil. Alates 2006. aasta oktoobrist on foto- ja negatiivikogu ühine, kuid mõlema liigil on oma tähistus.
Foto- ja negatiivikogu tabas suur „puhastustöö” 1950. aastate algul, mil viidi läbi kogude sisu kontroll ning mille tulemusel võeti kogust üle 51 899 ühiku fotosid, negatiive ja albumeid ning 1953. aastal anti utiili 14 kg negatiive. ORKA-le (praegune Riigiarhiiv) üle antud kogud sisaldasid peamiselt Eesti Vabariigi sõjaväe tegevust kajastavaid materjale, anti üle ka sisu poolest 1920.–1930. aastate poliitilist elu puudutavaid fotosid EKÜ ja ÕESi kollektsioonist.
Kogu vanima osa moodustavad 19. sajandist pärit pildistused ja nt vendade Parikaste negatiivid, esindatud on enamik 19. sajandil Eestis tegutsenud fotograafidest. Kompaktseid fotode ja negatiivide kogumeid on 1920.–1930. aastatest; Läänemaa kohaliku elust-olust; Eesti Laskurkorpusest; Tallinna tänavatest; nõukogude perioodist tööstustest, kolhoosidest-sohvoosidest, laulupidudest; mitmesuguste ühiskondlike organisatsioonide, isiku- ja olustikufotod 1890.–1980. aastatest.
Digikogusse võetakse arvele digikandjatel saabuv info.
Foto-, negatiivi- ja digikogu on üks enimkasutavaist kogudest. Suurim on kogu kasutus nii trükiste kui ka näituste illustratiivse materjalina. Viimasel ajal on tänu kogu digiteerimisele hakanud seda kasutama ka fotoajaloo uurijad.
Kogumispõhimõtted
Kogutakse fotoalbumeid, fotosid ja negatiive, mis kajastavad Eesti poliitilist, ühiskondlikku ja sotsiaalset ajalugu ja seda osa kultuuriloost, mis võimaldab siduda kohaliku tasandi laiemalt Euroopaga. Kogutakse materjale, mis kajastavad Eestiga seotud riigitegelasi, rahvusvahelisi suhteid, poliitilisi ja ühiskondlike liikumisi, avalikke sündmusi, ettevõtete tegevust ning filmi- ja kinoajalooga seotud fotosid. Lisaks kogutakse fotoalbumeid, fotosid ja negatiive, mis on olulised fotokogu senise fotoajaloolise terviklikkuse seisukohast. Digikogusse võetakse ainult selliseid digitaalseid fotosid (tingimusel, et muuseum omandab koos digipiltidega ka nende varalised autoriõigused) ja digireprosid (tingimusel, et muuseumil ei ole võimalik reprode aluseks olnud fotosid originaalis omandada ning et originaalfotod ei ole arvel mõnes teises mäluasutuses), mis on seotud muuseumi teistes kogudes olevate esemete ja/või dokumentidega; mis on väga oluliseks täienduseks fotokogus olemasolevate kollektsioonide terviklikkusele; mis kajastavad muuseumi tegevust.
Täiendamisvajadus
Kogu vajab täiendamist filmiajaloolise fotomaterjaliga. Kogutakse teistesse kogudesse vastu võetud esemetega seotud fotosid. Täpsem kogumisvajadus on tugevalt seotud muuseumis eksponeeritavate näituste ning muude kogumiskampaaniatega.

Trükiste kogu (AM T)
Kogu kujunemine
Trükiste kogu koosneb kaheksast erinevast kollektsioonist, kõigil on eraldi tähised, inventariraamatud ja kartoteegid vastavalt neis kasutatavatele inventeerimismeetoditele.
R-kogu (raamatud) ehk arhiivraamatukogu sisaldab rariteetseid või kultuurilooliselt tähtsaid raamatuid. Kogusse kuuluvad ka kunagise EKÜ raamatukogu üleandmisel Teaduste Akadeemiale juhuslikult muuseumile jäänud trükised. Vanim trükis pärineb aastast 1475. Kogus on näiteks esindatud eestikeelse piibli erinevad väljaanded, vanem ja uuem õppekirjandus ja hulgaliselt nõukogudeaegset propagandakirjandust.
K-kogu (kalendrid) näol on tegemist ainsa eraldiseisva kalendrikollektsiooniga Eesti mäluasutustes. Kogu sisaldab Eestis trükitud ja eestlastega seotud kalendreid (sh väliseesti kalendrid).Vanimad kalendrid pärinevad 18. sajandist, enamik 20. sajandist.
P-kogusse (pisitrükised) koondati arhiivkogusse kogunenud pisitrükiseid: põhiliselt kutsekaardid, reklaamlehed ja -voldikud, põhimass nõukogude ajast, üksikud ka 1920.–1930. aastatest. Viimastel aastatel on lisatud tänapäevaseid pisitrükiseid (flaierid jms).
F-154 (müürilehed) ja F-158 (plakatid) kogud sisaldavad poliitilisi, propaganda- ja reklaamplakateid, teatrikuulutusi, valimisreklaami jm. Enamik plakateid ja müürilehti pärineb nõukogude perioodist. Vanim plakat ja müürileht pärinevad 19. sajandi lõpust.
PA-kogu (ajalehed) ja PB-kogu (ajakirjad) sisaldab ajakirjandusväljaannete üksiknumbreid, olulisemaid või pöördelisemaid sündmusi kajastavaid ajakirjandusväljaandeid, aga ka muuseumisse annetatud vanemate väljaannete aastakäike. Kogud sisaldavad haruldasi asutuste siselehti, lisasid, keelatud numbreid, päevalehti 1917.–1918. aastast jms. Vanim ajaleht pärineb aastast 1702, vanim ajakiri 19. sajandi I poolest.
W (Wrangelli kogu; Roela mõisa raamatukogu) on Wrangellide perekonnaraamatukogu koosneb põhiliselt 19. sajandi trükistest: saksakeelsetest, lisaks inglis- ja venekeelsetest raamatutest. Sisaldab teatmeteoseid, õigus-, usu-, filoloogiaalaseid, loodusteaduslikke ja põllumajandusliku sisuga raamatuid, ajalookirjandust ja ilukirjandusteoseid.
Kogu leiab peamiselt kasutust näituste ja trükiste illustreeriva materjalina.

Kogumispõhimõtted
Trükiseid kogutakse pidades silmas näitusetegevust, kuna raamatukogud reeglina näituste jaoks trükiseid välja ei anna, ajalehed ja ajakirjad on raamatukogudes tihti köidetud ning üksiknumbri eksponeerimine raskendatud. Tavaliselt on muuseumikogusse sattunud trükisel mingi personaalne moment: nt pühendus, kellegi õpik vms. Kogutakse konkreetse poliitilise, ühiskondliku või ajaloosündmusega seotud trükiväljaandeid (plakatid, ajakirjad). Eesmärgiks on nimetuse esindatus kogus, samas väga haruldased trükised võetakse kogusse olenemata esindatusest. Arhiivraamatukogusse kogutakse eesti ilukirjanduse esiktrükid kuni aastani 1940; 1918.–1940 ilmunud raamatusarjade näited; eestikeelsed vanatrükised ja nõukogude perioodi trükised (õpikud, propaganda, lastekirjandus). Plakatitest ja müürilehtedest kogutakse järjekindlamalt valimisplakateid. Kogutakse ka suuremaid riiklikke või ühiskondlikke muutusi kajastavaid plakateid või postreid: nt liitumine ELiga, euro kasutuselevõtt, referendumid. Kogutakse olulisemate kultuurisündmuste plakateid (nt Tallinn 2011) ning filmiplakateid. Talletatakse muuseumi enda näituste jm ürituste plakatid ja kuulutused, samuti koostöönäituste plakatid. Kogutakse ka ajastuomast, tähelepanuväärse disaini või olulise lausungiga reklaamplakateid. Jätkuvalt kogutakse ka vanemaid plakateid ja müürilehti (Nõukogude Eesti plakatid, 1980.–1990. aastate plakatid jm).
Täiendamisvajadus
Kogutakse valimiste ja filmiajalooga seotud plakateid ja trükiseid. Kogumist vajavad ühiskondlike liikumistega ja ühiskonnas laiemat kandepinda omavate debattidega seotud trükised, müürilehed jms. 

Dokumentaalmaterjalide kogu (AM D)
Kogu kirjeldus
Dokumentaalmaterjalide kogu esimesed osad on pärit provintsiaalmuuseumi aegadest, mil pandi alus ürikute (mõisatest pärinevad 15.–16. sajandi dokumendid) ja autograafide kogule ning ka kaartide ja plaanide kollektsioonile (sisaldab Baltimaade kaarte 17.–19. sajandist, mõisa-, küla- ja linnaplaane). 20. sajandi algul hakati koguma kaasaegset dokumentaalmaterjali mitmesugustelt üritustelt (tervitused, programmid, kutsed, menüükaardid jm). Juhusliku juurdekasvuna saadud materjalid ladestusid ühingu raamatukogus ega moodustanud seal omaette fondi. Esimesed sihipärased toimingud arhiiviga leidsid aset 1930.‒1940. aastatel. 1935. aastal asutati ajalooline arhiiv omaette struktuuriüksusena EKÜ koosseisus ja võeti Haridusministeeriumi poolt riikliku muinsuskaitse alla. 1950. aastatel sattus dokumentaalkogusse materjali nii Eesti Rahva Muuseumist kui ka Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist. Samas eraldati valitseva ideoloogia seisukohalt sensitiivsed materjalid Riigiarhiivi erifondi. Sõjajärgseil aastail korrastati arhiiv arhiivisüsteemist lähtuvalt, fondidele koostati nimistud, hiljem ka fondide teatmiku masinkirjaline käsikiri. Arvukalt hilisemaid dokumendikollektsioone on lisandunud muuseumi enda kogumistöö tulemusel. Lisandunud on põhiliselt isikufonde ja üksikdokumente. Kogus leidub kollektsioone kooli- ja kultuuriajaloost, samuti muuseumi kogutud mälestusi ja isiklikke dokumente Teise maailmasõja ajast ning sõjajärgsetest repressioonidest.
Dokumentaalmaterjalide kogu on Eesti muuseumide seas mõneti ainulaadne oma suure dokumentaalfondi poolest. Ka Eesti arhiivide seas on siinne arhiivikogu märkimisväärne, olles Ajalooarhiivi ja Tallinna Linnaarhiivi järel suuruselt kolmas vanade dokumentide kogu Eestis. Kogu leiab rohkelt kasutamist nii teadlaste kui ka hobiajaloolaste poolt.

Kogumispõhimõtted
Dokumentaalmaterjalide kogus säilitatakse neid ajaloolise ja kultuuriloolise väärtusega dokumente, mille kogumist ja säilitamist ei näe ette riiklik kogumis- ja säilitamispoliitika arhiiviseaduse, arhiivieeskirja ja teiste arhiivinduslike aktidega. Eeskätt peetakse silmas eraisikute, samuti eraorganisatsioonide või -asutuste dokumente. Selliste materjalide laekumine muuseumi on enamasti juhuslik. Täiendatakse neid fonde, mis on ajaloomuuseumi arhiivis juba olemas (nt isiku- ja perekonnafondid). Samas tuntakse huvi vanemate dokumentide vastu, mida muuseumile pakutakse (nt vanad maakaardid, talukaardid, lepingud jne). Kogutakse üksikdokumente, isiklikke dokumente (passid, load, mitmesuguste ühingute ja organisatsioonide piletid), väiketrükiseid. Kogutakse dokumentaalset materjali, mis laekub annetajalt koos esemetega, ning dokumente, mida vajatakse näituse- ja teadustööks. Kogutakse filmi- ja kinoajalooga seonduvat materjali. Jätkuvalt kogutakse mälestusi, päevikuid, isiklikku kirjavahetust, käsitsi kirjutatud laulikuid jm. Samuti säilitatakse AMi kui asutuse tegevuse käigus tekkinud dokumente, sh digitaalseid materjale.

Täiendamisevajadus
Kogu vajab täiendamist riigitegelaste ja oluliste sündmustega seotud materjalidega, nt dokumendid laulva revolutsiooni ajast.

Filmimuuseumi kogu (AM FM)
Kogu kujunemine
Filmiajaloolise materjali kogumistegevus algas 2006. aastal pärast Eesti Filmimuuseumi loomist AMi juurde. Eelkõige on kogu täienenud Tallinnfilmi pärandist saadud esemetega. Filmimuuseumi kogu esemed jaotuvad sõltuvalt esemetüübist ja materjalist eespool nimetatud alakogude vahel.
Kogumispõhimõtted
Kogutakse nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid filmindusega seotud fotosid, filmiplakateid, rõivaid ja rekvisiite. Samuti kogutakse filmitehnikat, filmides kasutatud makette, meeneid jmt. Dokumentidest kogutakse eelkõige stsenaariume ning filmiinimeste ja -institutsioonidega seotud materjale.
Täiendamisvajadus
Kuna Filmimuuseum on alles oma kogu loomas, siis on vajadus olemasolevat materjali täiendada kõigis liikides. Lisaks olemasolevale on kogu vaja täiendada tänapäevaste filmidega seotud ainesega.
2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid
Muuseumikogu täiendamisega tegelevad kõik muuseumitöötajad, v.a abipersonal. Kogu täiendamise eest vastutavad teadus- ja kogude osakonna töötajad ja vastuvõtukomisjon, mille koosseisu on kinnitanud oma käskkirjaga muuseumi direktor.
Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumise eest vastutab konkreetne koguja, kes vahendab materjalide jõudmist varasemalt omanikult muuseumisse. Koguja fikseerib kogutava materjali kohta käiva informatsiooni – üleandja, varasemate omanike andmed, valmistamise ja kasutamise aeg, asjaga seotud legend. Koguja täidab eelregistreerimislehe MuISis.
Otsuse kogusse võtmiseks langetab kolmeliikmeline vastuvõtukomisjon (peavarahoidja, teadusdirektor, arendusdirektor), mis vajadusel kaasab eksperte. Komisjon hindab kogutavate või pakutavate materjalide väärtust ja sobivust kogusse ning määrab ostu korral ostuhinna. Komisjonil on õigus keelduda kogutud materjali vastuvõtust, kui koguja on selle puudulikult dokumenteerinud või ei suudeta tuvastada materjali olulisust muuseumile.
Suuremate tervikkogude laekumise korral määratakse materjalide läbitöötamiseks töögrupp, koostatakse ajakava ja vajadusel kaasatakse ajutist tööjõudu.
Peavarahoidja koostab ja vormistab vastuvõtuakti, täiendades olemasolevat teavet vastavalt museaali vastuvõtu dokumenteerimisnõuetele.

2.6.1. Juurdekasvuvõimaluste analüüs
2.6.1.2.Tööjõud
Kvalifitseeritud tööjõud on olemas füüsilise materjali dokumenteerimiseks ja haldamiseks. Muuseum kasutab aktiivselt erinevate (ka välisülikoolide) tudengeid praktikantidena. Muuseumi koosseisus on 0,75 kohaga fotograaf. Täiskohaga digitaliseerimisspetsialisti puudumine selgitab muuseumi vähest digijõudlust. Muuseumis on tööl paberikonservaator ja valminud on uued paberi- (sobib ka tekstiilile) ja metalli konserveerimislaborid. Suuremaid konserveerimistöid tehakse tellimistööna, kasutades SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut ning TLÜ Ajaloo Instituudi konservaatorite teenuseid.
2.6.1.3. Kogude sisuline analüüs ja väärtuste hindamine
Kogude hindamiseks analüüsitakse regulaarsete inventuuride käigus museaalide sobivust kogusse ja nende seisukorda. Inventuuride tegemine läheb järk-järgult üle MuISi keskkonda.
2.6.1.4. Museaalide väljaarvamine kogust
Museaalide kogust väljaarvamisel lähtutakse muuseumiseadusest. Väljaarvamise vajadus selgub inventuuride käigus, millega fikseeritakse muuseumikogusse mittesobivad ja museaali tunnused kaotanud esemed.
2.6.1.5. Ruumid, säilitustingimused ja mahutavus
Muuseumikogu on osaliselt saanud endale kõiki säilitustingimusi tagavad hoidlad. Vajakajäämised nii hoiutingimustes kui ka -ruumis likvideeritakse 2018. aastal valmiva nüüdisaegse hoidlahoonega.
Arheoloogiakogu asub aadressil Lai 14, kus valitsevad ebasobivad olud ja ruumikitsikus. Pärast uue hoidla valmimist kolib kogu Maarjamäele, kus saab endale oluliselt suurema pinna, mis tagab kolmekordse juurdekasvuvõimaluse võrreldes praegusega.
Numismaatikakogu asub alates 2009. aastast Lai 14 esimesel korrusel spetsiaalses seifis. Kogu alla jääv pind pole küll suur, kuid vastab veel kogu mahutamisvajadustele. Sellele on aidanud kaasa uute nüüdisaegsete mündisahtlite hankimine.
Pitsatite ja pitserite kogu eraldamise üks eesmärke 1969. aastal oli hoiustamistingimuste parandamine. Kogu asub alates 2007. aastast Maarjamäe kompleksis trükiste kogu hoidlas, mis tagab ka juurdekasvuvõimaluse.
Relvakogu asub alates 2009. aasta suvest Maarjamäe lossi keldris. Suur osa kollektsioonist on eksponeeritud AMi Relvakambris ehk püsinäitusel Suurgildi hoones. Seoses lossi renoveerimisega kolitakse kogu ajutisele hoiupinnale Eesti Sõjamuuseumis. Uue hoidla valmimisel kolib kogu tagasi Maarjamäele, kus sellele eraldatakse juurdekasvuga arvestav spetsiaalse sisustusega hoiupind.
Tekstiilikogu asub alates 2005. aastast Maarjamäe kompleksis renoveeritud hoidlahoones. Tekstiilikogu ruumipuudust leevendab seal hoiustatava etnograafilise materjali ümberkolimine uude hoidlasse 2018. aastal.
Tarbekunsti ja võõretnoloogia kogu on hoiustatud Laia 14 hoone teisel korrusel kahes säilitamiseks kohandatud ruumis. Uue hoidla valmimisel Maarjamäe kompleksis kolitakse kogu nüüdisaegsele hoidlapinnale, mis tagab ka juurdekasvuvõimaluse ja paremad tingimused.
Rinnamärkide kogu asub Maarjamäe lossis ja kolitakse seoses lossi renoveerimistöödega ajutisele pinnale tallihoones. Pärast uue hoidla valmimist 2018. aastal kolib kogu sinna. Kogu hoidmiseks on kohandatud sahtlitega kapp ja seif. Hetkel ruumipuudust ei ole.
Kultuurilooline kogu asub Maarjamäe kompleksis. Hoiutingimuste parandamiseks teostati 2012. aastal sanitaarremont. Mööblikollektsioon oli paigutatud Maarjamäel erinevatesse hoonetesse ja viiakse kuni uue hoidlahoone valmimiseni ajutisele laopinnale muuseumikompleksist väljaspool. Etnograafiakollektsioon asub eraldi hoidlaruumis Maarjamäe kompleksis. Kultuuriloolise kogu peamisele probleemile, ruumipuudusele, toob leevendust uus hoidla, kus saavad uue hoidlapinna ka mööbli- ja etnograafiakollektsioon. Kultuuriloolise kogu suuremad esemed viiakse samuti uude hoidlasse, tagades niimoodi juurdekasvuvõimaluse.
Kunstikogu paikneb Maarjamäe kompleksis remonditud hoones, kus on olemas nõutavad niiskus- ja temperatuuritingimused. Kuna hoidlad ei asu uusehitises, vaid kohandatud vanas hoones, ei ole ruumide planeering kõige otstarbekam ja tekib kohatine ruumipuudus. Näiteks maalifondis mahub ruumi vaid loetud hulk liikuvaid reste. Graafika hoiustamiseks mõeldud puidust sahtlid on teoreetiliselt head, kuid halva materjali (puitlaastplaat) ja teostuse kvaliteedi (vajuvad läbi, jooksevad soontest välja, sahtlinupud kukuvad eest ära jm) tõttu ei vasta need nõuetele ja vajavad väljavahetamist. Graafika on hoiustatud uutesse mappidesse. Monumentaalskulptuurid moodustavad Maarjamäe kompleksis omaette väliekspositsiooni.
Foto- ja negatiivikogu asub spetsiaalses hoidlas. Negatiivid paiknevad jahekambri tüüpi spetsiaalse sisustusega ruumis. Fotosid hoiustatakse spetsiaalse kliimaga ja spetsiaalse sisustusega hoidlaruumis. Kogus on veel ruumi juurdekasvuks.
Trükiste kogu asub Maarjamäe kompleksis. Hoidla on varustatud uute metallist raamaturiiulitega ja metallist ning puitmaterjalist (mitte täispuit) kappidega. Hoidlas on praegusteks vajadusteks piisavalt mööblit. Roela raamatukogu raamatud on paigutatud riiulisse ilma kattematerjalideta, R-kogu raamatud on karbistatud. Uusi ümbriseid vajavad veel kalendrikogu ja ajakirjade kogu museaalid. Plakatid ja müürilehed on mapistatud ja paigutatud sahtlitesse. Uueks tulmeks on veel ruumi.
Dokumentaalmaterjalide kogu asub Maarjamäe kompleksis 2007. aastal renoveeritud hoidlas. Hoidlas on piisavalt ruumi ka juurdekasvu silmas pidades, kuid seda just standardmõõdus arhivaalide jaoks. Suureformaadiliste säilikute hoiustamiseks ei ole piisavalt riiuleid-sahtleid. Pärgamendid on deponeeritud Rahvusarhiivi Ajalooarhiivi. Jätkub museaalide ümbristamine ja mittesobivate ümbriste väljavahetamine. 

3. MUUSEUMIKOGU DOKUMENTEERIMINE
Muuseumikogu dokumenteerimine on arvutipõhine (MuIS, AIS, Digiteek). Paralleelselt elektrooniliste infosüsteemidega on kasutusel ka paberalustel kartoteegid, mida ei täiendata, kuid vajadusel kasutatakse ka praegu. MuISi-eelsetest, peamiselt Exceli vormis andmebaasidest ootavad ülekandmist veel mõned vana andmebaasi osad.
Kõrvuti põhitööga toimub pidevalt museaalide tulme- ja kirjeldusinfo retrospektiivne sisestamine. Alustatud on inventuuride tegemist MuISis.
3.1. Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine
Kogu arvestusdokumentatsioon vormistatakse MuISis. Paberile trükitakse vastuvõtuaktid, väljaandeaktid ja väljaarvamisaktid. Allkirjastamine toimub nii käsitsi kui ka digitaalselt. Nimetatud dokumendid kinnitab digitaalselt muuseumi direktor ning need kuuluvad ka paberkandjal säilitamisele peavarahoidja ja vastavate koguhoidjate arhiivis.
Inventuure tehakse kogupõhiselt ja minnakse järk-järgult üle nende koostamisele MuISis. Inventuuriaktid trükitakse välja ja säilitatakse osapoolte arhiivis. Inventuuriaktid kinnitab direktor.
Arvestusdokumentatsioonile juurdepääsu üle otsustab lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest vastutav töötaja (peavarahoidja või tema puudumisel asetäitja). Museaalile võidakse kehtestada juurdepääsupiirang juhul, kui eseme üleandja või isikuandmete andmesubjekt seda taotleb. Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs MuISi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega.
3.2. Objektide vastuvõtmine
Asja kogumisel või saamisel paneb koguja üleandja esitatud andmete põhjal kirja üldise tulmelegendi, vajadusel ka üksikuid asju puudutava legendi: kellelt saadud, kust saadud, valmistamise/soetamise/kasutusaeg; kellele kuulus/kes kasutas; asjaga seotud spetsiifiline legend või sündmus. Kogutud informatsiooni põhjal vormistatakse eelregistreerimise leht.
Vastuvõtukomisjon vaatab registreeritud objektid üle ning langetab põhjendatud otsuse. Otsus fikseeritakse MuISis protokollina. Vastuvõtuakti koostab peavarahoidja.
Koguhoidja kirjeldab museaali vastavalt MuISi võimalustele ja museaalide kirjeldamise juhendi nõuetele.
3.3. Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine
Muuseumiväliseks kasutamiseks laenutakse museaale eelkõige teiste muuseumide näitustele, juhul kui ollakse veendunud eksponeerimistingimuste sobivuses. Erijuhtudel võidakse museaali lühiajaliselt laenata ka juriidilisele või füüsilisele isikule, kes suudab tagada museaali turvalise säilitamise ja eksponeerimise. Muuseumisiseselt laenatakse museaale oma maja näitustele, pildistamiseks ja digitaliseerimiseks ning uurijatele. Oma näitustele deponeerimine vormistatakse muuseumisisese ajutise kasutamise aktiga MuISis.
3.4. Inventuurid
Inventuure tehakse regulaarselt, reeglina kogupõhiselt. Iga museaal kontrollitakse üle kord viie aasta jooksul. Inventuuride kava kinnitab direktor käskkirjaga. Inventuuri käigus fikseeritakse tähtsaim informatsioon: museaali unikaalne number, asukoht, nimetus ja seisund.
3.5. Säilitusprotseduurid
Konservaator jälgib säilitamistingimusi ja talletab asjaomast informatsiooni. Informatsioon talletatakse elektrooniliselt. Konserveerimistööd dokumenteeritakse MuISis.
3.6. Museaali muuseumikogust väljaarvamine ja hoiulevõetud asja tagastamine
Kogust välja arvatud museaaliga seotud dokumentatsioon säilitatakse muusemi arhiivis alaliselt ning museaali unikaalset numbrit ei võta uuesti kasutusele. Hoiulevõetud asi tagastatakse omanikule tagastamisaktiga.
3.7. Retrospektiivne dokumenteerimine, II kirjeldamise etapp
Museaalide retrospektiivsel sisestamisel ja inventeerimisel lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist.
II etapi kirjeldamisega tegelevad kõik koguhoidjad ja teised muuseumitöötajad, kes mingil põhjusel museaale uurivad. Kõik olulised andmed, mis selguvad uurimistööde käigus, tuleb lisada MuISi konkreetse museaali kirjelduslehele.

4. MUUSEUMIKOGU KASUTAMINE
4.1. Rollid ja vastutus
Muuseumikogu kasutamise eest vastutavad:
• peavarahoidja – vastutab väljalaenutatavaid museaale puudutava dokumentatsiooni korrashoiu ja arhiveerimise ning kogude kasutamiskorra ajakohastamise eest.
• koguhoidjad – vastutavad uurijate teenindamise, museaalide nõuetekohase laenutamise ning museaalide digitaliseerimisele suunamise eest.
4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon
Museaalide kasutamiseks andmine toimub kogude kasutamise korra alusel ja jaguneb järgmiselt.
• Muuseumisisene laenutus – oma maja näitused, digitaliseerimiseks, konserveerimiseks, uurijatele tutvumiseks.
Näitustele, digitaliseerimiseks ja konserveerimiseks laenutamisel vormistatakse muuseumisisese kasutamise akt. Uurijad registreerivad end külastajate päevikus ja kohustuvad jälgima kogude kasutamise korda. Koguhoidja või arhivaar kannab laenutatavad museaalid laenutuspäevikusse.
• Muuseumiväline laenutus – peamiselt teiste muuseumide poolt korraldatud näitused.
Laenaja esitab deponeerimis-garantiikirja või MuISis taotluse, mille alusel peavarahoidja koostab väljaandeakti. Koguhoidjad pakivad laenutatavad museaalid.
4.3. Muuseumkogu kasutamisega seotud teenused
AMi kogudega on õigus tutvuda kõigil soovijatel. Museaalidest on võimalik teha jooniseid, paljundusi, digikoopiaid ja fotosid. Teenuste eest tasumine toimub vastavalt AMis kehtivale hinnakirjale.
4.4. Digiteerimispoliitika
Digiteerimist korraldavad peavarahoidja ja koguhoidjad ning teostavad fotograaf ja fotokogu hoidja. Muuseumil puudub digitehnik, seetõttu puudub ka kindel digitaliseerimiskava. Esmajoones kuuluvad digitaliseerimise alla järgnevad esemed:
• esemed, mis lähevad eksponeerimisele või mida kasutatakse illustreeriva materjalina trükistes;
• halva säilivusega esemed, mille vastu on olemas kasutushuvi;
• väiksemad ja kompaktsemad kogumid.

5. SÄILITAMINE
Säilitustegevus on suunatud kogude kahjustuste ennetamisele. Peatähelepanu on suunatud kahjustusriskide vähendamisele nii museaalide hoidmisel kui ka nende eksponeerimisel. Konserveerimistegevus on suunatud museaali seisundi stabiliseerimisele ja edasise kahjustumise aeglustamisele.
5.1. Rollid ja vastutus
Kogude hoolduse, füüsilise säilimise ja kliimaseire eest vastutavad koguhoidjad ja peavarahoidja. Kliimaseiret teostab konservaator. Suuremad konserveerimis- ja restaureerimistööd tellitakse vastava teenuse osutajalt.
5.2. Säilitustingimused ja nende tagamine
Pärast uue hoidlahoone valmimist 2018. aastal saavad kõik AMi kogud nõuetekohastesse säilitustingimustesse. Senimaani on mittenõuetekohastes ruumides asuvate kogude säilitamisel põhitähelepanu suhtelise õhuniiskuse ja temperatuuritaseme kontrollimisel ning nende järskude kõikumiste vältimisel.
Museaalide säilitustingimuste kontroll nii hoidlas kui ka näitustel on pidev. Andmeid kogutakse temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse taset salvestavate elektrooniliste mõõdikutega. Kontrollimise intervalli tihedus sõltub väliskliimast. Seireandmeid säilitatakse elektrooniliselt.
Museaali seisundit hinnatakse visuaalselt. Tulme kontrollitakse ja korrastatakse enne hoiustamist. Museaalide paigutamisel ja pakendamisel arvestatakse eelkõige museaalide materjali ning konstruktsiooni eripära. Museaalide pakendeid ja tugikonstruktsioone valmistatakse pikaajaliseks säilitamiseks sobivatest materjalidest.
 
5.3. Turvalisus
Kõrvaliste isikute viibimine hoidlates ei ole lubatud. Hoidlasse pääsu korraldab koguhoidja või tema puudumisel peavarahoidja. Kasutusvälisel ajal on hoidlad valve all.

6. TOIMEPIDEVUS
AMil on koostatud kogude ohuplaan, kus on kirjeldatud muuseumikogu kahjustamist mõjutavad tegurid, ennetamis- ja lahendamismeetmed.


EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUMI KOGUMISPÕHIMÕTTED

Kinnitatud 07.11.2014

1. MUUSEUMI ROLL

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (ETMM) kogud esindavad eesti muusika ja teatri ainevaldkonda terviklikult, süsteemselt ning teaduslikult. ETMM tegeleb üle-eestilise tähtsusega teemadega.

Muuseumil on ühiskonnas positiivne maine, muuseumi kaasatakse Eesti teadus- ning kultuuriellu. Muuseum juhendab teisi mäluasutusi metoodiliselt oma ainevaldkonna temaatikas. Positiivne maine ning usaldus muuseumi vastu tagab koostöö, et koondada inimeste valdustes olev kultuuripärand muuseumi kogudesse.

2. MUUSEUMIKOGUDE AJALOOLINE ÜLEVAADE

1924 sai alguse ETMM – registreeriti Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. 1929. aastast alustati kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjalide kogumist (1931. aastast Muusikamuuseumi Ühing). 1937 asutati Teatrimuuseumi Ühing – eesmärgiks teatrialaste materjalide kogumine. 1940 Teatrimuuseumi Ühing likvideeriti ning kogud liideti Muusikamuuseumi omadega. 1941 asutatud Teatri- ja Muusikamuuseumisse tuli esimese teatrikoguna näitleja Heino Vaksi teatriajalooliste materjalide kogu, millega sai alguse teatriajalooliste materjalide süstemaatiline kogumine. Vaks alustas kogumistööd juba 20. sajandi esimesel kümnendil, alustades eesti näitekirjanduse kogumisega.

1982 avati ETMMi filiaalina Andres Särevi kortermuuseum. Särevite soov oli, et korter jääks ka pärast nende surma kultuuriinimeste kokkusaamiskohaks. Muuseumis on säilinud Särevi töökabinett hinnalise raamatukoguga ja tema käsikirjaline pärand.

Ruumid:

1920 moodustati Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ajutine Toimkond. Süda helitööde ja noodikogu pärand paigutati Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus 1921. aastal sisustati Peeter Süda tuba ning see jäi avatuks 1926. aastani.

1933 koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni (tänase ETMMi osa). Muusikamuuseumi pidulik avamine toimus seal 1934. 2014 a. seisuga asub ETMM peahoone Müürivahe 12 majas ja Tallinna linnale kuuluvas Assauwe tornis. Siin asuvad ekspositsioonipinnad ja osaliselt hoidlapinnad: muusikaosakonna arhiiv ja esemekogu, teatriosakonna arhiiv, raamatukogu, fotokogu.

Alates 2014. aastast asuvad kõik ülejäänud kogud Suur-Sõjamäe 44A maja hoidlaruumides – kunstikogu, muusikainstrumentide kogu, teatri esemekogu, kostüümikogu, nukukogu, mööbel.

3. MUUSEUMIKOGUDE SISULINE ÜLESEHITUS

MUUSEUMIKOGUDE JUURDEKASVUVÕIMALUSED JA SÄILITUSTINGIMUSED

I MUUSIKAOSAKOND

Kogude üldjaotuseks on isikukogud ja muusikaorganisatsioonid (sh üritused/sündmused).

Muusikaosakonnas on arvel üle 500 isikukogu väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Hoiul on enam kui 300 kogu eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud.

Käsikirjade hulgas on üle 12000 eesti heliloojate helitöö originaali, sealhulgas suur osa eesti algupärasest ooperi- ja sümfoonilisest loomingust. Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Veel väärib nimetamist helilintide ja heliplaatide kogu eesti interpreetidega.

Alates muuseumi kolimisest Müürivahe tänavale 1933. aastal on muuseumi muusikakogud enamuses paiknenud siin. Erandiks on muusikainstrumentide kogu, mis algselt paiknes Müürivahes, siis lauluväljaku ruumides, erakorteris Lasnamäel, Olevimäe kunstihoidla garaažis, Rahvusraamatukogu keldrikorrusel ning tänaseks koos teiste kogudega Suur-Sõjamäe 44A hoidlas. Hetkel on hoiutingimused küll väljakolitud hoidlatest paremad, kuid ei vasta siiski täielikult väljakujunenud säilitamispraktika tingimustele. Ruumiosas on varupinda kogude ca 15% suurendamiseks.

1) M – muusikavaldkonna isikud – 513 kogu1:

Kogud koosnevad muusikaajaloos olulist rolli mänginud inimeste isiklikest dokumentidest, kirjavahetustest, artiklitest, heliloomingu käsikirjadest jmt. Muuseumis hoiustatakse kogu kolmes osas: dokumendid, heliloomingu käsikirjad ja esemed. M kogud on kasutatavad Müürivahe tänaval, vastavalt muuseumi kogude kasutamisekorrale. Mõningate väga haruldaste kogude puhul on rakendatud erimeetmeid (juurdepääs vaid kasutuskoopatele jne).

Juurdekasvupotentsiaal on erinevatel kogudel erinev. Surnud isikute puhul see võimalus väheneb, tänapäeval tegutsevatelt inimestelt loodame saada lisamaterjali ning hoiame nendega kontakti (nt Veljo Tormis).

Tänane seis: info talletamise viisid on muutunud (kirjavahetused paberil ja/või digitaalsed, sellega seoses ka materjali maht). Käsikirju paberkujul väga vähe, enamasti loodud vastavates arvutiprogrammides. Teatud aja jooksul kontakteerub muuseum ise välja valitud muusikategelastega arhiivi üle võtmiseks, arvestades ligikaudu 30-40 aastat loomeisiku tegevuse algusest (materjalide üle võtmine paberikujul füüsiliselt).

Kasutus: aktiivne kasutus muuseumisiseselt, uurijate, meedia, muusikaasutuste ja teiste kultuuriasutuste poolt (trükised, artiklid, näitused, teadustööd, kooliuurimused jm).

Edasine töö: kogudesse arhiivide võtmise valiku aluseks kriteeriumid: eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga. Rahva-, klassikaline- ja levimuusika valdkond.

Ei kogu: piirkondliku tähtsusega muusikategelaste kogusid. Amatöörmuusikategevust.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Muusikavaldkonna isikukogud, sh dokumendid, esemed, heliloomingu käsikirjad ja helikandjad asuvad Müürivahe tänaval muuseumi arhiiviruumides, mille olud ei vasta samuti väljakujunenud säilitamispraktika tingimustele. Kogu täieneb.

1 Siin ja edaspidi antud museaalide või kogude arvud on 31.12.2013 seisuga vastavalt annetustele ja muuseumi tööplaanis olevatele töölõikudele. Ruumivähesusest tingituna museaalide juurdekasv minimaalne.

2) Mo – muusikaorganisatsioonid – 319 kogu:

Muusikaorganisatsioonide alla käivad lisaks asutustele ka erinevad muusikanähtused, sündmused, festivalid, ansamblid ja erinevate piirkondade kultuurielu, mis kunagi sai keskmuuseumisse kokku kogutud.

Tänane seis: Pikaaegse tegevusega üleriigilise haardega kooride, festivalide jm oluliste asutuste ja sündmuste materjalide kogumine (asutused ise säilitavad jooksvalt, hiljem annavad kokkuleppeliselt arhiivi muuseumile säilitamiseks), näiteks SA Eesti Laulu- ja tantsupidu, Jazzkaar, ERSO. Muuseum annab arhiivide ülevõtmise huvist märku. Peamiselt annetused.

Kasutus: aktiivne kasutus muuseumisiseselt, uurijate, meedia, muusikaasutuste ja teiste kultuuriasutuste poolt (trükised, artiklid, näitused, teadustööd, kooliuurimused jm).

Edasine töö: kogudesse arhiivide võtmise valiku aluseks kriteeriumid: eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga. Rahva-, klassikaline- ja levimuusika valdkond.

Ei kogu: piirkondliku tähtsusega muusikategevust.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Muusikaorganisatsioonide kogud, sh dokumendid, esemed, asuvad Müürivahe tänaval muuseumi arhiiviruumides, mille olud ei vasta täielikult väljakujunenud säilitamispraktika tingimustele. Kogu täieneb vastavalt annetustele ja muuseumi tööplaanis olevatele töölõikudele. Ruumivähesusest tingituna museaalide juurdekasv minimaalne.

3) Mi – muusikainstrumendid – 769 instrumenti:

Tänane seis: Peamiselt eesti meistrite poolt valmistatud pillidele lisaks sisaldab see kogu ka mujal maailmas valmistatud, kuid Eesti jaoks mingil põhjusel olulisi muusikainstrumente.

Kogu täiendamise peamiseks printsiibiks on nende Eesti päritolu ja iga meistri puhul vähemalt üks pillinäide. Üldiselt on Eesti pilliehituse ajalugu kaetud esemeliste näidetega. Pille saab kasutada muuseumi enda ekspositsioonis, aga ka koostöönäitustel ning teatud eranditega ka praktilises kasutuses – näiteks mõisakoolide programmi raames klaverite korrastamine ning kasutamine mõisasaalis.

Kasutus: aktiivne kasutus muuseumisiseselt, muusikaasutuste ja teiste kultuuriasutuste poolt (trükised, näitused jm).

Edasine töö: Kogumine jätkub vastavalt leidudele, annetustele. Suuremõõtmeliste klaverite, harmooniumite, koduorelite kogumine on lõppev tegevus – neid ei ehitata enam. Enamik meistrite näidetest kollektsioonis olemas. Klavereid umbes 10 tk, mida oleks veel võimalik meistrite näideteks kogusse muretseda. Kogume ka tänapäeval tegutsevate eesti meistrite pillide näiteid (n. Taul, Sildoja jne).

Juhul, kui soovitud instrumenti muuseum ei suuda/ei saa omandada, siis dokumenteeritakse põhjalikult esemega seotud info.

Ei kogu: välismaiste meistrite toodangut. Ei kogu sama meistri kohta dubleerivaid museaale.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: kogusse võtmise kriteeriumideks: väga olulise tähtsusega, kuid suuremõõdulise eseme puhul kogumine vajalik. Aastas lisandub keskmiselt juurde 1-2 instrumenti. Hoidlaruumi veel 10 %. Kokkuleppel Suur-Sõjamäe 44A ruumide haldajaga on lootus ka hoidlapinda suurendada. Hoidlas on olemas fotonurk pillide jäädvustamiseks. Paraku puudub spetsiaalne vahepind välitingimustest toodud instrumentide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Selleks kasutatakse Olevimägi 10 garaaži (kuni 2013. aasta teise pooleni asunud kunstihoidla pindade juurde kuulunud lisaruumid, mille kasutus jätkub).

4) Hp – helikandjate kogu (heliplaadid, CD-d; DVD-d) – 4233 museaali:

Tänane seis: Hp kogu täiendamine toimub vastavalt muuseumile tehtavatele annetustele, sihipärast kogumist ei toimu, kuna ei soovi dubleerida Rahvusraamatukogus tehtavad helisalvestiste arhiivi kogumistööd. Heliplaatide kasutamiseks on meil koostöölepe Vilhard Pilvistoga, kes suudab vanematelt heliplaatidelt salvestusi digiteerida. Nüüd on need uurijatele kättesaadavad (magnetofonilintide ja kassettide salvestisi kogusse juurde ei teki).

Kasutus: aktiivne kasutus muuseumisiseselt, uurijate poolt.

Edasine töö: Hp kogusse jäävad ja võetakse edaspidi vastu ainult muuseumi üritustelt või välitööde ja teiste kogumisprojektide käigus mälestuste salvestused (CD, DVD). Lisaks digiteeritud failid magnetofonilintidelt ja kassettidelt. Hoiustamine hetkel on kõvaketastel.

Ei kogu: tiražeeritud helikandjaid.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Heliplaadikogud paiknevad Müürivahe tänaval. Plaate eriti juurde ei tule ja needki peamiselt annetused. Muuseumiüritused ei toimu väga sageli ja nende salvestised on väikesemõõdulised. Hoidlapind limiteeritud. Kogus palju nõukogudeaegseid ning Rahvusraamatukogus hoiulolevat dubleerivat materjali, mis ei kuulu meie muuseumi kogumisteema alla (võimalus koostada tegevusplaan mahakandmisteks).

5) Aj M, Aj MO – esemekogu – 2567 museaali:

Tänane seis: Kogu koosneb muusikainimestele kuulunud märkidest, medalitest, ordenitest, isiklikest esemetest, pisitaiestest, mälestus- ja kingitud esemetest, esinemiskostüümidest, nukkudest jne. Muusikaorganisatsioonide esemetest on pitsatid, suveniirid, medalid, mälestusja kingitud esemed, Heino Elleri esemeline pärand. Kasutatakse oma muuseumi näitustel, trükistes ning reklaamides, teadlaste uurimistöödes ja ka väljaspool teiste muuseumide ja institutsioonide näitustel, üritustel.

Kasutus: aktiivne kasutus muuseumisiseselt ja muusikaasutuste poolt (näitused, trükised).

Edasine töö: Kogumine jätkub vastavalt saabunud kogudele ja aktiivse kogumisega mingi konkreetse näituse tarvis ning muuseumi suvistel ringreisidel.

Ei kogu: juba kogus olevaid dubleerivaid museaale (N. medalid, märgid jm). Erandjuhtudel kaalutletud otsused vastuvõtuks. Mööbli vastuvõtt toimub väga erandjuhtudel ja kaalutletud otsustamisel, muudel juhtudel välistatud.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Esemeid säilitatakse Müürivahe tänava tööruumides ja Suur-Sõjamäe 44A. Tingimused on rahuldavad. Suuremõõdulisteks asjadeks varu puudub (nt mööbel). Juurdekasv väike.

6) ABIMATERJAL: magnetofonilindid, heli- ja videokassetid:

Tänane seis: Muuseumile kingitud, annetatud tiražeeritud helikandjad. Kultuurkapitali toetatud projektidega oleme digiteerinud magnetofonilintidel ja kassettidel olevaid kõige väärtuslikumaid salvestusi.

Edasine töö: Hp – helikandjate kogust ümber tõsta abikogusse tiražeeritud helikandjad (CD, DVD), mis on dubleeritud Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoiustamispinnad Müürivahe 12 peamajas. Juurdekasv väike (läbi muuseumisse saabunud kogudega: tiražeeritud heliplaadid, mille otstarve muuseumisisene kasutus). Muu kogu täienemine lõppenud.

II TEATRIOSAKOND

Kogud koosnevad isikukogudest ja teatriorganisatsioonide kogudest (sh üritused/sündmused).

Tänaseks on teatriosakonna hoidlatesse jõudnud üle 600 teatri- ja isikukogu. Kogutud kavalehtede, fotode, arvustuste, režiiraamatute, kostüümi- ja dekoratsioonikavandite kaudu võib saada hea ülevaate eesti teatrite arengust ja hetkeseisust. Suuremad ja rohket andmematerjali sisaldavad on Estonia Seltsi, Estonia teatri, Eesti Draamateatri, Saksa Linnateatri, Vanemuise, Ugala, Endla jt teatrite kogud. Head täiendust teatriuurimisele ja eesti kultuuriloole pakuvad Leopold Hanseni, Amalie Konsa, Erna Villmeri, Paul Pinna, Karl Jungholzi, Liina Reimani, Raimund Kulli, Hugo Lauri, Georg Otsa, Ants Lauteri ning sadade teiste teatriinimeste elu ja tööd käsitlevad arhiivid.

Teatriosakonda kuulub ka eseme- ja kostüümikogu, kus säilitatakse eesti näitlejatele ja lavastajatele kuulunud haruldasi mälestusesemeid, teatrite meeneid, nukke ja silmapaistvamaid teatrikostüüme.

Teatriosakonna arhiivkogu paikneb põhiliselt kahes ruumis – peamaja hoidlas nr 10 ja teatriosakonna tööruumis. Väike osa kogust asub Särevi Teatritoas ning Suur-Sõjamäe 44A hoidlas. Arhiivkogu vajaks paremaid hoiustamistingimusi, kuid lähtuvalt kogu suurest kasutusest ei ole otstarbekas seda peamajast välja viia. Ülejäänud teatriosakonna museaalid paiknevad Suur-Sõjamäe 44A V ja IV korruse hoidlates, kus on ka ruumi kogude juurdekasvuks.

1) T – teatrivaldkonna organisatsioonid ja isikud – 640 kogu:

Tänane seis: Teatriosakonna arhiivkogusse kuulub 153 teatriorganisatsioone puudutavat kogu.

Kõige süstemaatilisemalt täienevad riigiteatrite kogud, mis sisaldavad kavalehti ja fotosid (nii digiformaadis kui paberil). Varasemast ajast on kogutud ka loomenõukogude protokolle, ajaleheartikleid jm. Isikukogusid on 487 ja nende juurdekasv toimub vastavalt annetustele ja muuseumi tööplaanis olevatele töölõikudele. Isikukogud koosnevad: biograafilistest ja teenistuslikest dokumentidest, kirjavahetusest, fotodest, isiku poolt kogutud dokumentidest jm..Teatriorganisatsioonide ja –isikute kogudes on materjale 19. saj keskpaigast peale kuni tänapäevani.

Kasutus: Nii teatrite kui isikute kogud (eriti kavalehed ja fotod) leiavad rohket kasutust teatriuurijate poolt – raamatute väljaandmisel, artiklite kirjutamisel jm.

Edasine töö: Teatrikogude vastuvõtukriteeriumiks on eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga isikute ja asutuste tegevus teatrites. Teatud aja jooksul kontakteerub muuseum ise välja valitud teatritegelastega arhiivi üle võtmiseks, ligikaudu 30-40 aasta järel loomeisiku tegevuse algusest. Teatrite lavastuste kavalehed on terviklikult olemas Eesti teatritegevuse algusaastaist kuni 2013 ja kogumine jätkub.

Ei kogu: harrastuslikku teatritegevust ja sellega seotud isikuid, sh kooliteatrid.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Arhiivkogu asub põhiliselt ühes hoidlaruumis (peahoones, Müürivahe 12), kus juurdekasvuvõimalusi on vähe. Teatrite kavalehed kui kõige enam kasutust leidvad museaalid asuvad teatriosakonna ruumis, kus samuti juurdekasvuvõimalused minimaalsed.

2) T – teatrikunstnike kostüümi- ja lavakavandid – u 26 000 museaali:

Tänane seis: Väärtuslik ja ainulaadne kogu, andes tervikliku ülevaate eesti kostüümi- ja lavakunstnike töödest ning ajaloolisest kujunemisest. Kavandite juures on olulised aspektid: kunstniku kujunemine, käekiri, lavastuse kujunduslik terviklikkus, peaosatäitjad, ajastu stiilid teatrikunstis. Kogu hõlmab teatrikujunduse perioodi alates 20. sajandi algusest, mil see professionaalne kunstiharu Eestis alguse sai. Kavandite kogu on senini täienenud annetuste, ostude ja kultuuriasutuste poolt saadetavate materjalidega. Viimastel aastatel on alustatud tervikuna kavandite digiteerimist, tagades museaalide parema kasutatavuse ja säilimise.

Kasutus: Aktiivselt kasutatav kogu (näitused, trükised, uurimustööd jm).

Edasine töö: Lavastuskunstnike Liiduga koostöös põhjalik valik tänapäeva noorte kunstnike kavandite vastuvõtuks (aluseks preemiad, tunnustused, soovitused lavastuskunstnike loomingu paremikku kuuluvate lavastuste kohta). Annetuste korral muuseumipoolne põhjalik valik, aluseks eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga isikud ja nende looming.

Ei kogu: tööjooniseid, erandjuhul hariduslikeks tegevusteks kunstniku tööstiili näidetena.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Kogu asus 2013. aasta teise pooleni Olevimägi 10 kitsaste oludega hoidlapindadel (alates 1964. aastast). Alates 2013. aasta teisest poolest asub kogu avaramates tingimustes Suur-Sõjamäe 44A. Juurdekasv aktiivne. Suuri ruumivarusid pole.

3) Aj T – teatritegelaste ja -asutustega seotud esemed – 1252 museaali:

Tänane seis: Koosneb teatritegelastele kuulunud märkidest, medalitest, ordenitest, isiklikest esemetest, pisitaiestest, mälestus- ja kingitud esemetest, esinemiskostüümidest, nukkudest jne.

Teatrite esemetest on pitsatid, teatriteemalised suveniirid, medalid, mälestus- ja kingitud esemed.

Kasutus: Kasutatakse aktiivselt muuseumi näitustel, trükistes ning reklaamides, uurimistöödes ja ka väljaspool teiste muuseumide ja institutsioonide näitustel, üritustel.

Edasine töö: Juurdekasv toimub vastavalt saabunud kogudele ja aktiivse kogumisega mingi konkreetse näituse tarvis ning muuseumi suvistel välitöödel. Juurdekasv väike.

Ei kogu: juba kogus olevaid dubleerivaid museaale.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: tingimused Suur-Sõjamäe 44A on rahuldavad, olemas väike varu juurdekasvuks.

4) Aj T – Teatrite kostüümid – 271 museaali:

Tänane seis: Hoiul on Estonia, Tallinna Linnateatri, Draamateatri ja Vanemuise kostüümid.

Teiste teatrite materjali kaardistamine kostüümikogu aktiivseks täiendamiseks algas 2006. aastal. Säilitamistegevuseks on viimane aeg, kuna teatrid ei tegele kogumisega ning paljud kostüümid lähevad ümbertegemisele.

Praegusel hetkel on tervikuna esindatud rahvusooper Estonia kostüümid 1945–1990. aastate lavastustest ja Tallinna Linnateatri kostüümid 1965–2011. aastate lavastustest.

Kasutus: Kostüüme kasutatakse muuseumi näitustel, üritustel, reklaamides, haridusprogrammides, trükistes jne. Samuti laenutame välja kostüüme ka teiste muuseumide teemanäitusetele, teatritele näitusteks.

Edasine töö: Juurdekasvuks on lähematel aastatel planeeritud Ugala, Vanemuise jaDraamateatri tipplavastuste, auhinnatud lavastuste ja Eesti lavastuskunstnike loomingu paremikku kuuluvate kostüümide kogumine. Koostöös Lavastuskunstnike ja Etendusasutuste liitudega on võimalik tänapäeva oluliste kostüümide hankimine teatritelt (nii annetused kui ostud). Valikute aluseks on näitlejate tipprollid, kunstnike loomeparemik ning näited olulistest lavastusest.

Ei kogu: harrastusteatrite lavastuste kostüüme ja kergesti lagunevatest materjalidest kostüüme, mille säilitamine nõuab liigset ressurssi. Viimaste puhul dokumenteeritakse põhjalikult esemetega seotud info.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused Suur-Sõjamäe 44A ruumides on rahuldavad, juurdekasvuks on olemas piisavalt ruumi.

5) Aj T – Nukuteatri nukud – 337 museaali:

Tänane seis: Kogusse kuuluvad Nukuteatri lavastuste nukud aastatest 1945–2000. Kogu annab ülevaate nukumeistrite loomingust, ajaloost ja erinevatel aegadel kasutatud valmistamistehnoloogiatest.

Kasutus: Kasutatakse muuseumi teemanäitustel, trükistes, reklaamis, suveniiride motiivideks, teadlastele uurimistöödeks. Samuti anname välja teistele muuseumidele ja institutsioonidele näitusteks (nt SA NUKU muuseum).

Edasine töö: 2000.-2013. aastate parimate lavastuste, auhinnatud lavastuste ja Eesti lavastuskunstnike loomingu paremikku kuuluvate nukkude kogumine.

Ei kogu: üleni poroloonist valmistatud nukke (ei ole säilitamiskindlad). Antud materjalist nukkude puhul dokumenteeritakse põhjalikult esemega seotud info. Harrastusteatrite (sh kooliteatrid) nukud.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused Suur-Sõjamäe 44A ruumides on rahuldavad, juurdekasvuks on ruum olemas.

6) ABIMATERJAL – Lavastustevideod – 647:

Tänane seis: Teatriosakonna ruumides paikneb lavastusvideote kogu, kuhu kuulub 647 videokassetti. Kassetid on osaliselt ümbersalvestatud DVD-ketastele.

Kasutus: Kogu kasutatakse teatriuurijate ja –tudengite poolt, ka muuseumi üritustel.

Edasine töö: Videokassette enam juurde ei koguta. Uute lavastuste salvestused lisanduvad digifailidena või DVD-l.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Juurdekasvuruum olemas (osakonnas).

7) ABIMATERJAL – Helikandjad (helilindid, kassetid, CD) – 503:

Tänane seis: Helikassettide abikogusse kuulub 453 kassetti, millest suurem osa on litereeritud.

Helilintidest on osa digiteeritud, tööd jätkatakse vastavalt jõudlusele ja vahenditele. CD-sid on abikogus 50. Sisaldab muuseumi mälestusõhtute salvestusi, intervjuusid teatritegelastega jm.

Edasine töö: Kogu ei täiendata enam.

Kasutus: Osaliselt kasutatav digiteeritud materjalide osas. Vähe kasutatav, peamiselt muuseumisiseselt.

Hoidlad: hoiustamispind osakonnas.

III KOGUDE OSAKOND (Kunstikogu, raamatukogu, foto- ja filmikogu)

KUNSTIKOGU

Muuseumil on kunstikogu, mis hõlmab maalis, graafikas, karikatuuris/šaržis ja skulptuuris jäädvustatult eesti silmapaistvaid teatri- ja muusikategelasi. Kunstiteoste autoriteks on nii tunnustatud kunstnikud kui teatri- ja muusikavaldkonna inimesed ise. Kogusse kuulub ka pisiplastika eesti algupärastest lavateostest. Lisaks on hoiul silmapaistvate teatrikunstnike lavakujunduste maketid, surimaskid ning teatri- ja muusikateemalised plakatid.

1964.–2013. asus ETMMi kunstihoidla Tallinnas aadressil Olevimägi 10, pindalaga 121 m².

Aastal 2013. koliti kunstikogu tervikuna suurematesse ja paremate hoiutingimustega ruumidesse Suur-Sõjamäe 44A.

1) Maalid ML – 254 museaali:

Tänane seis: kogus on esindatud akvarell-, õlimaali ja pastelltehnikas tööd. Kogu koosneb teostest, kus peal on kujutatud muusika- ja teatritegelasi. Lisaks valdkonna inimeste enda tehtud tööd oma kolleegide või maastikevaadetega. Põhikogus on ka isikutele kuulunud kunstiteosed (nt Heino Elleri pärand).

Kasutus: aktiivselt kasutatav kogu.

Edasine töö: Kaasaja teatri- ja muusikategelasi kujutavad portreed.

Ei kogu: üldjuhul ei dubleeri kujutatavat ning teatri- ja muusikategelaste enda loodud teoseid (nt natüürmort, vaade maastikule).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: piisav. Parandatud tingimused, kasutusel liugraamid. Juurdekasv: keskmiselt 1-3 maali aastas.

2) Graafika G – 640 museaali:

Tänane seis: Kogusse kuuluvad eri graafikatehnikaga teosed, akvarellid. Kogu koosneb: muusika- ja teatritegelased (portreed, rolliportreed) kui kujutatavad, isikutele kuulunud kunstiteosed (Heino Elleri pärand). Saabunud ostude, annetustena. Keskmiselt 1-2 teost aastas.

Kasutus: aktiivselt kasutatav kogu.

Edasine töö: Kogu vajab tervikuna korrastamist (ümberraamimised koos paspartueerimisega, konserveerimis- ja restaureerimistööd jm). Kogumine: kaasaja teatri- ja muusikategelasi kujutatavad teosed.

Ei kogu: üldjuhul ei dubleeri kujutatavat.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoiutingimused: ei ole suure varuga. Parandatud tingimused, kaasaegsed metallkapid. Juurdekasv: keskmiselt 1-2 aastas.

3) Skulptuur Sk – 162 museaali;

Tänane seis: Kogusse saabunud taiesed (pronks, kips, šamott, plastmass, kivi jm) annetustena, ostudena. Teostel kujutavad tuntud eesti muusika- ja teatritegelased (büstid, täisfiguurid, rolliportreed jm). Viimased saabunud teosed on näiteks Erika Haggi loodud.

Kasutus: aktiivselt kasutatav kogu muuseumi ja teiste muuseumide, teatrite, musikaasutuste poolt.

Edasine töö: Koguda kaasaja teatri- ja muusikategelasi kujutatavaid teoseid.

Ei kogu: üldjuhul ei dubleeri kujutatavat.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: väiksemate skulptuuride jaoks on veidi ruumivaru.

Juurdekasv: keskmiselt 1-2 kolme aasta jooksul.

4) Karikatuur/šarž Gk – 1167 museaali:

Tänane seis: Kogusse kuuluvad tunnustatud karikaturistide teosed (Romulus Tiitus, Heinz Valk, Hugo Hiibus, Jaan Jensen, Evald Reier, Aleksander Pilar, Feliks Randel), lisaks Õhtulehe 1969. karikatuurivõistlusele esitatud tööd teatri teemal. Kujutavad eesti muusika- ja teatritegelasi, teemadena teater ja muusika.

Kasutus: kasutatav kogu.

Edasine töö: võimalusel ja kujutatava olulisusest lähtuvalt kogutav. Kogusse lisandumine aeglane.

Ei kogu: üldjuhul ei dubleeri kujutatavat.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Juurdekasv: komplektidena/kunstnike kaupa.

Hoidlatingimused: head. Museaalid üldiselt väikesemõõdulised.

5) Pisiplastika KT – 90 museaali:

Tänane seis: 74 museaaliga kogust moodustavad näitleja Ants Jõgi poolt nikerdatud (puu, luu) pisikujud eri teemadel, mis annetatud muuseumile 1974. aastal. Lisaks on lavastustega seotud keraamilisi kujusid teemadel: E. Kapp „Talvemuinasjutt“, L. Auster „Tiina“, A. Kitzberg „Libahunt“. Ning nahkehistööd seotult teatri- ja muusikaisikute ja -teemadega.

Kasutus: Uurijate poolt vähe kasutatav. Eksponeeritakse näitustel.

Edasine töö: kogu täiendatakse vastavalt saabunud erialaga seotud teemadele.

Ei kogu: mitte meie temaatikale sobivaid esemeid.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Kogu ei võta eriti ruumi, kuna museaalid on väikesemõõdulised. Pakendatud arhiivkarpidesse ning asub uues hoidlas Suu-Sõjamäe 44A korrektselt riiulites. Hoidlapinda on varuna. Juurdekasv: minimaalne. Võib tulla koos oluliste isikute kogudega, aluseks kunstiväärtus ning teatri- ja muusikatemaatika.

6) Maketid Mak – 33 museaali:

Tänane seis: Eesti teatrikunstnike loodud lavastuste maketid (Voldemar Haas, Kustav-Agu Püüman, Meeri Säre, Lembit Roosa, Jaak Vaus, Ingrid Agur, Vladimir Anšon, Riina Degtjarenko, Lilja Blumenfeld jt), ajavahemikust 1945 – 2012. Maketid saabunud ostudena, annetustena.

Kasutus: Näitustegevuses ja haridusprogrammides kasutatav kogu.

Edasine töö: jätkuv. Koostöös Lavastuskunstnike Liiduga kunstnikelt oluliste teatrilavastuste makettide hankimine tutvustamaks lavastust ennast ja makettide valmistamise traditsiooni.

Kogumistöö teatrikunstnikelt otse, määrates ja hinnates vastuvõttes makettide tehnilist teostust ja säilivust.

Ei kogu: väga suuremahulisi makette ja neid, kus kasutatud säilitamiskõlbmatuid materjale.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Maketid asuvad 2013. aasta teisest poolest uues avaramate tingimustega hoidlas Suur-Sõjamäe 44A, kus säilitamine ning hoiustamine parem. Varuna on veidi ruumi, kuigi tegemist on suuremõõduliste museaalidega.

7) Surimaskid Sm – 71 museaali:

Tänane seis: Kogu moodustub tuntud teatri- ja muusikainimeste surimaskidest. Kogu on täienenud 1923. aastast. Põhiline osa vastu võetud 1950 – 1970ndatel. Hiljem on kogusse vastu võetud 4 surimaski. Erandiks ja seni kogu enim kasutatavateks museaalideks on G. Otsa käejäljendid. Materjaliks kips.

Kasutus: Väga vähe kasutatav kogu. Mõni üksik museaal on olnud kasutusel näitusel.

Edasine töö: kogu ei täiendata.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Kogu asub Suur-Sõjamäe 44A uutes hoidlaruumides. On korralikult eraldi karpides säilitatud. Ei täiene.

8) Muusikaplakatid Af M u 10 000:

Tänane seis: Senini kogusse võetud üritustest 2-3 eksemplari plakateid (võimalus koostada tegevusplaan mahakandmisteks).

Kasutus: eri teemadel: plakatikunst, teatriajalugu, olulised lavastused, isikute nimed plakatitel.

Kasutatav: peamiselt trükised, näitused. Suurem kasutus temaatilistel plakatite näitustel.

Edasine töö: kogudesse võtmise valiku aluseks kriteeriumid: eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga. Rahva-, klassikaline- ja levimuusika valdkond. 1 eksemplar plakatitest.

Ei kogu: Külalisesinejad Eestis (erandjuhul esitatavad teosed Eesti heliloojatelt).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoiustamine Suur-Sõjamäe 44A ruumides.

Hoidlatingimused: kitsad, ruumi vähe, plakatitel suurus enamasti A1.

9) Teatriplakatid Af T – u 10 000:

Tänane seis: Senini kõikide teatrite lavastustest 2-3 eksemplari plakateid (võimalus koostada tegevusplaan mahakandmisteks). Kogumise aluseks plakatite abil uurimused eri teemadel: plakatikunst, teatriajalugu, olulised lavastused, isikute nimed plakatitel. Kogud: professionaalsete teatrite (riigiteatrid: Estonia, Draamateater, Linnateater, Ugala, Endla, Rakvere; VAT Teater, NO99, von Krahl, jt, näited alternatiivteatrite lavastusest).

Kasutus: piisav, eriti koolide uurimustööd. Suurem kasutus temaatilistel plakatite näitustel.

Edasine töö: kriteeriumid kogudesse võtmise valiku aluseks: riigiteatrite, projektiteatrite lavastused. 1 eksemplar plakatitest.

Ei kogu: Harrastusteatrite plakateid. Külalisesinejad Eestis (erandjuhul esitatavad teosed Eesti algupärandid).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: kitsad, ruumi vähe, plakatitel suurus enamasti A1.

RAAMATUKOGU

Raamatukogus olevate materjalide hulk läheneb 39 000-le. Siin asuvad trükised, biograafilised ja muusikateoreetilised teatmeteosed, teatri- ja muusikaalased ajakirjad, ajalehtede väljalõiked. Raamatukogus on hoiul 12 000 nooditrükist eesti heliloojate teostest.

Siin võib tutvuda väljapaistvate kunsti- ja kultuuritegelaste - P. Süda, A. Kasemetsa, H. Saha, K. Leinuse, E. Aava, K. Jungholzi, O. Aloe, A. Trilljärve, A. Üksipi, K. Leichteri, H. Elleri jt. mahukate personaalkogudega. Tihti alustavad uurijad materjalidega tutvumist just raamatukogust.

Kogud asuvad peamajas ja vähemkasutavad kogud Suur-Sõjamäe 44A hoidlas.

10) ARHIIVRAAMATUKOGU Ar (museaalid) – 3543 tk:

Tänane seis: Muuseumis on hoiul väljapaistvate muusika- ja teatritegelaste - P. Süda, A. Kasemetsa, H. Saha, K. Leinuse, E. Aava, K. Jungholzi, O. Aloe, A. Trilljärve, A. Üksipi, K. Leichteri, H. Elleri jt. mahukad personaalkogud. Esindatud on nii haruldased trükised – raamatud, noodid, ajakirjad – kui ka ilukirjandus.

Varasemalt on M, Mo ja T kogudesse kuulunud raamatud saanud numbri isikukogude sees.

Enam seda ei tehta, vaid antakse Ar kogu number.

Kasutus: Uurijale kasutamiseks kohapeal ja väljaspool muuseumi teistes kultuuriasutustes.

Edasine töö: Kogume valdkonna inimeste autogrammidega teoseid ja enne 1940. aastaid väljaantud teoseid, mis on seotud eestlaste tegevusega või autoriks on eestlased. Ainult rariteetseid teosed. Kogu täieneb väga vähe.

Ei kogu: väliskirjandust.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused on head - asuvad raamatukogus Müürivahe 12 tänaval. Juurdekasv on minimaalne - mõne rariteetse trükise annetuse näol.

11) Teatri- ja muusikategelaste isikukogud (museaalid) 26 555 tk:

Tänane seis: Teatri- ja muusikategelaste isikukogud sisaldavad inimeste isiklikke raamatukogusid (temaatilised, oluliste inimeste autogrammidega, pühendustega). Saabunud annetustena, testamendiga (Andres Särev, Heino Eller).

Kasutus: Uurijale kättesaadavad kohapealseks kasutamiseks. Kasutatakse valikuliselt ETMMi isikunäitustel.

Edasine töö: isikute raamatukogusid ei võta enam tervikuna vastu, väga valikuliselt ainult mõni oluline temaatiline raamat, milles pühendus ning seejärel saab trükis Ar kogu numbri.

Ei kogu: mitte temaatikale vastavaid ja dubleerivat materjali.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: head - asuvad raamatukogus ja hoidlas (Müürivahe tänaval). Isikukogudest võimalik mittetemaatilised raamatud välja arvata.

Juurdekasv: väike, läbi annetuste.

12) Teatrite näidendikogud (museaalid) – 8693 tk:

Tänane seis: Koosneb: T187 Saksa Teater, T10 Estonia, T200 Draamateater, T186 Linnateater, T8 ENSV Riiklik Noorsooteater, Kunstide Valitsuse T7; M256/T187 Balti Saksa muusika ja teatrielu noodikogu. Saabunud läbi teatrite, läbi Kultuuriministeeriumi toetatud ostude. Tiražeeritud trükised, masinakirjas näidendid, käsikirjalised ja tiražeeritud noodid (M256/T187 Balti Saksa muusika ja teatrielu kogu).

Kasutus: Aktiivselt kasutatav kogu. Paberkandjal (kohapeal tutvumiseks) ja digivariandis (saatmiseks).

Edasine töö: kogu täieneb väga vähe. Näidendid tulevad edaspidi isikukogudega teatriosakonda. Teatrite arhiivides näidendid säilitatud.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: ruumivaru vähe.

Juurdekasv: T7, T10, T8 kogu ei täiene.

13) ABIMATERJALID

A) Käsiraamatukogu Rk 18309 tk:

Tänane seis: Koosneb tiražeeritud trükistest. Teemadeks teatri- ja muusikategelaste personaalia; muusika- ja teatriajalugu; laulupeod; bibliograafiad; Eesti ja välismaa näidendid; rahvamuusika ja etnograafia jm.

Kasutus: Uurijatele kasutamiseks kohapeal.

Edasine töö: täieneb pidevalt vastavalt muuseumi temaatikale Eestis väljaantavate põhiliselt eesti muusika- ja teatri valdkonda puudutavate trükiste ostmise ja annetustega, muuseumi sisemiseks tööks ja uurijatele kasutamiseks kohapeal. Trükised on plaanis kanda URRAMi süsteemi.

Ei kogu: Üldiselt ei kogu võõrkeelset mitte-eesti temaatilist kirjandust (erandid eesti algupärandite tõlked).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoiutingimused head peale vene- ja võõrkeelsete trükiste viimist Suur-Sõjamäe 44A hoidlasse.

B) Perioodika P – 3440 tk:

Tänane seis: temaatilised ajakirjad, ajalehed (sh välismaised). 1890. aastatest kuni tänaseni.

Kasutus: aktiivne, kasutamiseks kohapeal.

Edasine töö: täieneb tellitud ajakirjade (Teater. Muusika. Kino.; Muusika; Sirp) ja annetuste kaudu. Praegust perioodika kogu on võimalik korrastada, jättes kogusse ainult Eestit puudutavad artiklid.

Ei kogu: välismaiseid ajalehti ja ajakirju (erandjuhul Eestit puudutavad artiklid).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused on head. Ruum rahuldav, pind olemas.

C) Trükinoodikogu – 9438 tk:

Tänane seis: Sisaldab 19. sajandi lõpust kuni tänaseni tiražeeritud noote (eesti ja välisautorid; klassikaline muusika, kergemuusika, rahvamuusika; õpikud). Saabunud annetuste, ostude teel.

Kasutus: Aktiivne kasutus muuseumi oma töös, uurijate ja muusikute poolt, näitustegevustes.

Uurijatele kättesaadavad kohapealseks kasutamiseks. Võimalus koopiate skaneerimiseks ja digiteerimiseks.

Edasine töö: täieneb eelkõige Eesti heliloojate teoste tiražeeritud trükistega – ostmiste ja annetustega, harvem välismaa heliloojate teoste haruldaste eksemplaridega. Keskmiselt 10 tk aastas.

Ei kogu: nõukogudeaegseid nooditrükiseid (muuseumikogus esindatus olemas).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: head, asuvad raamatukogus.

Juurdekasvuvõimalus vähene.

D) Ajaleheväljalõigete kogu – 17875 tk:

Tänane seis: Senini temaatilised artiklid paberkujul väljalõigatuna artiklite kaustades riiulites.

Alates 2009. aastast täielikult paberkujul lõigendite säilitamine lõppenud. Üle mindud digitaalsele andmebaasile (paberlahtedest temaatiliste artiklite skannimine, digilehtedest temaatiliste artiklite muuseumi andmebaasi ülekandmine).

Kasutus: Enim raamatukogus kasutatav kogu uurijate poolt.

Edasine töö: täieneb skaneerimisega muuseumi temaatikaga artiklite näol iga päev. Andmebaas asub praegu raamatukoguhoidja tööarvutis. Prioriteet nr. 1 – muuta kättesaadavaks uurijatele ja muuseumisiseseks tööks töötajatele. Võimalik saata meili teel uurijatele.

Ei kogu: ei skaneeri välismaiseid ajalehti ja ajakirju (erandjuhul Eestit puudutavad artiklid).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidlatingimused: paberkandjatel head. Digitaalsel kujul säilitamisel puudujäägid (vahendid, tarkvara puudub).

FOTO- JA FILMIKOGU

Fotokogu sisaldab 130 700 fotonegatiivi lavastustest, näitlejatest, muusikutest, juubelitest, kontsertidest, tähtpäevadest, muusikaüritustest, festivalidest, laulupidudest. Hulk sündmusi on jäädvustatud ka filmilindile. Viimase aastakümne jooksul on eelmainituile lisandunud olulisemate teatrietenduste videosalvestusi.

Kogud asuvad peamajas, Müürivahe 12.

1) Negatiivid Fk:

Tänane seis:

a) rullnegatiivid – 9 sahtlit, täpne arv ebakindel.

b) tasanegatiivid – tähtsam osa 1950-60. aastatest, portreed teatritest, täpne arv ebakindel.

c) kinofilminegatiivid – arvel 123 050 tk.

d) diapositiivid – 1050 tk, digiteeritud kuna hävivad kiiresti.

e) klaasdiapositiivid – 652tk. Digiteerimata.

f) klaasnegatiivid – 9750tk, väärtuslikum osa negatiivide kogust, peamiselt 95% vendade Parikaste Estonia teatris (ja rahvakultuuri pärandi jäädvustamise reisidel tehtud piltidest) aastani 1944. Klaasnegatiivid tõstis Johannes Parikas põlevast Kuninga 1 ateljeest tänavale hommikul pärast märtsipommitamist, sealt Ajaloomuuseumisse, sealt ETMM-i. ETMM-is peamiselt Peeter Parikase Estonias pildistatud negatiivid, Johannese rahvapärand mujal.

Kasutus: väga suur, eriti klaasnegatiivid.

Edasine töö: Kogumistöö: P. Lauritsa negatiivikogu. Laurits kui teatri fotograafia eraldi kunstiharu algataja. Kogumise suunaks teatrit ja muusikat puudutavate mustvalgete negatiivide ostmine fotograafidelt ja eraisikutelt (rahastamist vajavad eesmärgid). Muuseum kontakteerub vastavalt teemale fotograafidega, kelle töid soovitakse endale saada.

Ei kogu: kergestisüttivaid negatiive (hoidlatingimused puuduvad).

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Hoidla asub Müürivahe 12 ruumis 7. Hoidlatingimused: ruumi piisavalt, kliima kõikuv, mistõttu säilitamistingimused kehvad (hallitust ei teki, kuid suvel tekib pöördumatu negatiivi kahjustus: negatiividele hõbepeegel). Juurdekasv: minimaalne; ainult rullfilme, kinofilme (fotograafide kogude üleandmisel). Ruumipinda võimalik kappide näol juurde tekitada.

2) Filmikogu Fi – 210 tk:

Tänane seis: Muusika ja teatritemaatilised isikud ja sündmused. Esindatud on nii kinofilmid kui ka amatöörfilmid. Saabunud annetuste ja sundeksemplaridena (Tallinnfilm, Eesti Telefilm).

Üksikud filmid vastavalt muuseumiüritustele lastud ümber salvestada kaasaegsetele kandjatele.

Kasutus: väike (seoses ümbersalvestamiste puudumiste tõttu).

Edasine töö: Vajalik ümbersalvestamised, mis võimaldaks laialdasemalt kogu kasutada.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Antud säilitamiseks ajutisele hoiule Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi (kuna muuseumil puuduvad filmidele vastavad hoiutingimused).

3) Digifoto Df – 1110tk:

Tänane seis: Kogusse saadud kaasaja teatrilavastuste ja muusikaürituse fotod digitaalsetena, lisaks muuseumi fotograafi töö tulemusena (üritused, näitused, oluliste sündmuste ja tegelaste jäädvustamised).

Kasutus: aktiivne kasutus uurijate poolt, näitustele, muuseumi siseses töös.

Edasine töö: kogu täieneb teatritest saadud lavastusfotodega. Salvestamine kahes kohas kõvakettal, mõlemad dubleeritud.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: ei võta füüsiliselt ruumi. Kõvaketas koos failidega asub Müürivahe 12 ruumis 7. Kõvaketaste jaoks riiulis ruumi on.

4) Fotokogu F – 371 museaali:

Tänane seis: Kogusse saadud kaasaja teatrilavastuste ja muusikaürituse fotod digitaalsetena, lisaks portreed. Kogu alustati 2011. aastal, kui Linnaleht andis üle oma kogu.

Kasutus: aktiivne kasutus uurijate poolt, näitustele, muuseumisiseses töös.

Edasine töö: selgub töö käigus, kas muuseum saab veel terviklikke kollektsioone.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: ei võta füüsiliselt ruumi. Kõvaketas koos failidega asub Müürivahe 12 ruumis 7. Kõvaketaste jaoks riiulis ruumi on.

5) Abimaterjalid:

Tänane seis: Muuseumivideod, muuseumiheli ja muuseumi partituuride ja koopiate .pdf failid. Digikoopiad – digitaalsed tagatisfailid, digitaalsed kasutuskoopiad säilitatakse dubleeritud kettamassiividel omakorda kahes kohas. Kõikide osakondade museaalide digifailide säilitamine ja metaandmete sisestamine. Kõvakettad olemas.

Kasutus: aktiivne. Museaalidest digifailide kasutus aitab paremini museaale säilitada.

Edasine töö: Jätkub teatritelt lavastuste ja muusikaasutustelt ürituste digifotode hankimine.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: ei võta füüsiliselt ruumi. Kõvaketas koos failidega asub Müürivahe 12 ruumis 7. Kõvaketaste jaoks riiulis ruumi on.

RAHAKOGU R - 16 tk

Tänane seis: Sisaldab Eesti kroone, mis on emiteeritud ajavahemikus 1992-2007.

Kasutus: vähene.

Edasine töö: Vajadusel Eesti Panga poolt välja antud teatri- ja muusikavaldkonna meenemüntide kogumine.

Hoidlad ja juurdekasvuvõimalused: Müürivahe 12 hoidla 9 on ruumi.

4. MUUSEUMIKOGUDE KASV TÄNASENI

Kogude üle on hakatud arvestust pidama vastuvõtuaktide ja tulmeraamatutega alates 1947. aastast. Korrektne arvepidamine, kus tulmeraamatute sisu ja vastuvõtuaktid kattuvad, saab alguse 1957. aastast. Alates 1971. aastast on sisse seatud ka vastuvõtuaktide registreerimise raamatud.

2005. aastast on muuseumikogu arvelevõtmiseks ETMM kasutusele võtnud veebipõhise muuseumide infosüsteemi MuIS, eelkäijaks 1997. aastal loodud Kultuuriväärtuste Infosüsteem KVIS  vastuvõetud museaalide arv

1947 – 1956 31 721 (a 3172,10)

1957 – 1960 71 317 (a 17829,25)

1961 – 1970 132 939 (a 13293,90)

1971 – 1980 149 910 (a 14991)

1981 – 1990 116 799 (a 11679, 90)

1991 – 2000 116 369 (a 11636,90)

2001 – 2008 96 802 (a 12100,25)

2009 – 2012 17 884 (a 4471)

2013- 4023

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu suurus seisuga 31.12.2013 on 739 704 museaali, sellest:

1) muusikakogu – 161 522 museaali;

2) teatrikogu – 232 863 museaali;

3) kunstikogu – 31 062 museaali;

4) fotonegatiivide ja filmide kogu – 270 192 museaali;

5) raamatukogu, perioodika, noodid, arhiivraamatukogu, teatrite näidendite kogud; memoriaalkogud– 38 791 museaali;

6) esemekogu – 4488 museaali;

7) pillid – 786 museaali.

5. MUUSEUMIKOGUDE SEOTUS MUUSEUMITEGEVUSEGA (trükised, näitused,

üritused, pedagoogika jm)

Oluliste muusika- ja teatriinimeste juubelite, tähtpäevade tähistamised. Vastavalt muuseumi koostatavale tähtpäevade kalendrile tähistab muuseum sündmuste, trükiste ja näitustega oluliste inimeste juubelitähtpäevi. Selleks kasutatakse nende inimeste muuseumis olevaid arhiive (dokumendid, kirjavahetus).

6. KOGUDE TÄIENDAMISED JA KOOSTÖÖD TEISTE SEOTUD MUUSEUMIDE

JA AINEVALDKONNA ASUTUSTE TEGEVUSTEGA

Kogumine: ETMMi kui kultuuri-, haridus- ja teaduskeskuse põhiülesandeks on eesti muusika ja teatri ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, uurijatele kättesaadavaks tegemine ning avalikkusele vahendamine ekspositsioonide, näituste, teaduskonverentside ning teaduslike ja kirjanduslike/populaarteaduslike väljaannete kaudu.

Muuseumikogu terviklikkus oma ainevaldkonnas tagab põhjaliku teadustöö ja pedagoogilise töö võimaluse muuseumis. Muuseumi ülesanne on läbi kogude täiendamise, süstematiseerimise ja kasutamise tagada oma ainevaldkonna igakülge käsitlus läbi ajaloo. ETMMi kogub, säilitab ja tutvustab eesti professionaalse teatri ja muusikaga seotud kultuuripärandit terviklikult.

Kogude täiendamine toimub ainevaldkonnaga seotud oluliste isiku ja asutuste arhiivide vastuvõtmisega (kriteeriumiks 30-40 aastat loometegevust ning olulisus Eesti jaoks). Aktiivne kogumine mingi konkreetse näituse/trükise tarvis. Kogudesse arhiivide võtmise valiku aluseks kriteeriumid: eesti ja väliseesti valdkonnas tunnustatud, üle-eestilise ja rahvusvahelise mõjuga.

Rahva-, klassikaline- ja levimuusika valdkond.

Kaardistamine. Vajalik töö on muusika- ja teatrivaldkonna kogude info kaardistamine maakondade ja linnade/valdade muuseumides, koolides, kirikutes, kultuurikeskustes ja eraomandis. Hetkel kaardistatakse infot iga-aastaste muuseumi välitööde käigus.

Koostööd: Jätkuvad ja sõlmitakse uusi lepingulisi koostöösuhteid ainevaldkonna teemaasutustega (suuremad kontserdi- ja muusikaasutused, riigiteatrid, erialaliidud, ainevaldkonnaga temaatikaga seotud muuseumid jm). Oluline on muuseumi avatus valdkonna isikute ja asutuste poolsete annetuste ja arhiivide läbivaatamiseks/vastuvõtmiseks. Jätkub koostöö teiste mäluastustega nagu Eduard Tubina muuseum Alatskivi lossis, Gustav Ernesaksa majamuuseum, Mart Saare Majamuuseum, heliloojate Kappide Majamuuseum ja Rudolf Tobiase Majamuuseum.

Ei kogu: piirkondlike tähtsusega, harrastuslikku muusika- ja teatrivaldkonnaga seotud isikute ja asutuste materjale (maakonnamuuseumide pärusmaa).