Eesti Ajaloomuuseumi näitusel „Minu vaba riik“ saab osa 1990. aastate tormilisest kultuurielust intervjuude vahendusel. Taasiseseisvumine avas Eesti kultuurile maailma, kuid kaotas sama hetkega tuttavad tugistruktuurid. Kõike võis teha, kuid paljude ambitsioonide täitmine oli rahaliselt võimatu. Eriti suure löögi sai filmikunst, mis pidi nüüd kohanema projektipõhisusega. Seni suurimat auditooriumi ja riigi tuge nautinud repertuaariteatrite kõrvale tekkisid uued ja alternatiivsed. Uue ja vana pingeväljal sündis palju uut kunsti. 1990. aastad tõid loomeinimeste jaoks kaasa hulgaliselt uusi võimalusi eneseteostuseks sh rahvusvahelisel areenil.
Vaata, mida räägivad muutusi toonud 1990. aastatest ja tollasest kultuurielust kirjanik Leelo Tungal, lavastaja Merle Karusoo, muusik Mihkel Raud, režissöör Peeter Simm, disainer Maile Grünberg, helilooja Erkki-Sven Tüür, lavastaja ja teatri direktor Peeter Jalakas, kunstikriitik ja kuraator Eha Komissarov ning kirjanik Andrus Kivirähk. Saad kuulda, mida nemad toona ette võtsid, kuidas end loojatena teostasid.
Fotol: Sorose Kaasaegse Kunsti Keskuse 4. aastanäituse „Eesti kui märk“ avamine. Kunstnik Mare Tralla Eesti lippu värvimas. Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus
Režissöör: Jaak Kilmi
Tootja: Tõnis Leht ja Jaak Kilmi, Catapult Films OÜ