Alates 23. maist kuni 31. augustini on Märjamaa Raamatukogus avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikantselei rändnäitus, mis tutvustab Eesti vapi sünni- ja kujunemislugu.

Tänavu tähistab Eesti Vabariigi riigivapp 93. sünnipäeva. Riigivapi seadus võeti vastu 19. juunil 1925 ja see jõustus 21. juulil 1925. Sellest ajast peale on meie riigi sümboliks kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.

Näituse „Eesti vapp“ vahendusel antakse ülevaade sellest, kuidas Taanist pärinev kolme lõviga vapp jõudis Eestisse, kehtis siin sajandeid võõrvõimude sümbolina ja võeti siis kasutusele eestlaste poolt ärkamisajal rahvuslikus liikumises. Lõvidega vapp muutus Eesti Vabariigi sümboliks juba enne ametlikku riigivapiks kinnitamist. Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. Okupatsioonivõimud keelasid Eesti riigivapi kasutamise ning sel ajal tähistas vapp koos sinimustvalge trikolooriga vastupanu. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele pärast iseseisvuse taastamist.

Lisaks riigivapi kujunemise loole jutustab näitus ka vapi kasutamisest tänapäeval. Retke läbi Eesti vapi ajaloo aitavad külastajal läbida robot-ajamasin AIKON ja tema sõber taksikoer TAKS.

Näituse kuraatorid: Hiljar Tammela, Ivar Leimus (Eesti Ajaloomuuseum)
Kunstnik-karikaturist: Andres Varustin
Kujundaja: Aime Andresson (Eesti Ajaloomuuseum)
Idee autor: Gristel Ramler

Näitus „Eesti vapp“ alustas oma teekonda 2007. aastal.

Näitus on eesti ja vene keeles.