Näituste kava 2021

SUURGILDI HOONE, Pikk 17 


  •  Näitus "Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“                                               24. oktoober 2020 - 31. oktoober 2021.                                                                Näitus tutvustab maailma ühe vanima ja suurima liikmete arvuga ilmaliku organisatsiooni ajalugu, tänapäevaseid eesmärke ning vennaskonnaliikmete osa Eesti kultuuriloos. Kes on need salapärased, põllede- ja uhkete regaalidega mehed, kellest küll tihi räägitakse, kuid kes ise põhjuseta jutukad ei ole?
MAARJAMÄE LOSS, Maarjamäe ajalookeskus, Pirita tee 56


17. veebruar 2021 - 27. veebruar 2022
Näitus räägib koerast, inimesest ja ajaloost läbi mõlema silmade. Juba kiviajal oli inimesel vähemalt üks sõber – koer. Sajand tagasi lemmiklooma staatusse tõusnud ja käimasoleval sajandil inimese meeltepikenduseks saanud neljajalgsesse sõpra on läbi aja suhtutud erineval. Küll on koer olnud religioosse praktika objekt, teda on kardetud, temaga on seostatud mitmeid legende. Samas on ta ka olnud märkamatu tööloom, tema hind on olnud võrdne inimhingega või hoopis omaniku sotsiaalset staatust rõhutav aksessuaar. Niimoodi tõlgendame meie, inimesed, koera. Aga mida mõtleb koer? Äkki oleme meie hoopis koera kahejalgsed sõber, keda koer on läbi sajandite üritanud kodustada ja kasvatada läbi hirmu, töö ja mängu?

MAARJAMÄE TALLIHOONE, Pirita tee 56

11. mai - 3.  oktoober 2021

Näituse ’Jazz idealism 1967’ ideeliseks aluseks Tallinn ’67 džässifestival. Festivalil osalenud isikute mõttekäikude abil kutsutakse näituse külastajat audiovisuaalsele rännakule, kus sündmuse ajaloo taustal ärgitatakse looma sidet kaasajaga ja esitama küsimusi idealismi ja tegelikkuse, võimu ja vaimu suhetega seotud ajatutel teemadel ning mõtisklema inimeseks olemise tähenduse üle. 

  • Eesti klaasitööstus läbi nelja sajandi
Alates 12. november 2021

Näitus annab põhjaliku ülevaate Eesti vanima tööstusharu ajaloost alates selle sünnist 1628. aastal Hiiumaal lõpetades tänapäevaga, lähtudes seni tehtud uurimustest ning esemelistest materjalidest. Kõrvuti erinevate klaasikodade ja –vabrikute tegevusega, käsitletakse ka klaasivalmistamise tehnoloogilist arengut – mullidega hägusatest klaasitahvlitest särava kristallini. Taustana antakse läbilõige klaasi kasutamisest (pakke-, akna- ja ehitusklaas, elektri- ja telefoniisolaatorid, peeglid jpm.) seoses ühiskonnas laiemalt toimunud arengute- ja muutustega. Siinse klaasitootmise eripära paremaks mõistmiseks tutvustatakse põgusalt ka Soome ja Rootsi tuntud klaasivabrikuid.

Eraldi tulevad vaatluse alla ka meistrite ja kunstnike väljaõpe, keerukad töötingimused vabrikutes ning meie klaasitööstuse arengut mõjutanud persoonid (Jakob De la Gardie, Carl Philipp Amelung, Johannes Lorup, Maks Roosma, Mango Altermann jt.). Ulatuslik esemeline ekspositsiooni lähtub SA Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest (prof. Maks Roosma läbiviidud arheoloogiliste kaevamiste leiud, Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kollektsioonidest pärinevad klaasnõud ja vitraažid, erinevate Eesti klaasivabrikute tootenäidised jpm), arhiivi- ja fotomaterjalidest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest.



FILMIMUUSEUM, Maarjamäe ajalookeskus, Pirita tee 56

EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM, Müürivahe 12


  • Püsinäitus "Lood ja laulud"
    Esitame läbi teatri ja muusika lugusid, mis kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse ja laule, mis on iga eestlase repertuaaris. Lugudel ja lauludel on kõikides kultuurides oluline roll. Lood ja laulud iseloomustavad inimesi ja ümbritsevat keskkonda ning hoiavad ühismälu. Lugudes ja lauludes avaldub rahvuse ja kultuuri eripära, aga ka sarnasus teiste rahvaste mütoloogia, ajaloo ning argieluga. Nende lugude ja laulude kaudu tutvustame Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusid ning oma maa ajalugu, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril. Muuseum muutub selle läbi veelgi mitmekesisemaks keskkonnaks, kus oma loomulikul viisil lõimuvad eesti teater ja muusika ajalukku.

  • Näitus "Loodusemees Panso" 26. november 2020 - 16. mai 2021 Kui kõik teavad teatrimeest Pansot, siis tegelikult oli ta ka loodusemees Panso. Vähem tuntud, kuid kaugeltki mitte vähetähtis. Mees, kes alustas lihtsalt sõpradega matkamisest, jätkas Eesti Looduseuurijate Seltsis ja kellest sai lõpuks Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajatest ühes legendaarse looduse- ja kirjamees Jaan Eilartiga.