Näitused
Suurgildi hoone
vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust eestis

Näitus „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“ tutvustab maailma ühe vanima ja suurima liikmete arvuga ilmaliku organisatsiooni ajalugu, tänapäevaseid eesmärke ning vennaskonnaliikmete osa Eesti kultuuriloos.

Kes on need salapärased, põllede- ja uhkete regaalidega mehed, kellest küll tihti räägitakse, kuid kes ise põhjuseta jutukad ei ole?

Mis ühendab - Voltaire`i ja Goethet, Giuseppe Garibaldit ja Winston Churchilli , Mozartit ja Sibeliust, Henry Fordi ja André Citroëni, Casanovat ja Puškinit, David Rockefellerit ja  Aleksandr Kerenskit, Alexandre Eiffelit ja Mark Chagalli, Oscar Wilde`i ja Otto Wilhelm Masingut, Isaac Newtonit ja Arno Köörnat, peaaegu kõiki Ameerika Ühendriikide presidente ja paari viimase sajandi Rootsi kuningaid ja veel paljusid teisi, erinevatel elualadel maailmale säravaid leiutisi, kunsti- ja heliteoseid kinkinud, ajaloosündmusi kujundanud ja vaimuilma avardanud isikuid?

Kõik nad on olnud vabamüürlased. Ühenduse paljude liikmete uskumatuna näivate edulugude ja geniaalsete tegude puhul küsib avalikkus seetõttu ikka ja jälle, kas nad oleksid seda kõike saavutanud ka ilma selleta, et oleksid olnud vabamüürlased?

Šoti- ja Inglismaa ehitusmeistrite vennaskondadest 18. sajandi alguseks välja kujunenud vaimse ehitustööga tegelev vabamüürlus ehk massoonlus on tänapäeval üks maailma vanimatest järjepidevalt tegutsenud ilmalikest organisatsioonidest. Tänapäeval on ühendusel umbes neli ja pool miljonit liiget üle maailma, neist ligi 800 on eestlased.

Eestisse jõudsid vabamüürluse ideed Saksmaalt sisserännanud haritlaste ning seal õppinud baltisaksa tudengite kaudu juba 18. sajandi keskpaigas, kuid ametlike müürlasühingute ehk loožide asutamiseni jõuti alles 1770. aastatel. Isiku- ja mõttevabadusideedest kantud loožide tegevus jäi Vene impeeriumi, mille koosseisu Eesti alad tollal kuulusid, despootliku ja ebakindla keisrivõimu tõttu paraku lühikeseks. Aleksander I käsuga keelati loožide tegevus juba 1820. aastal ja repressioonide kartuses vabamüürlaste kooskäimised lõppesid. Taas koos käima hakati alles 172 aastat hiljem, siis kui tegevust alustas rahvuslik loož „Fööniks“.

Peagi algav 2021. aasta on Eesti vabamüürlasliikumise 250 juubeliaasta. Vanima ja suurima siinse looži Isis protokolliraamatu esimeselt lehelt võib lugeda, et 1771. aasta sügisel otsustasid viis Tallinna kodanikku, kes varem Saksamaal vennaskonda vastu olid võetud, et asutavad uue looži ning esitasid selleks palvekirja juba tegutsevale loožile Peterburis. See ümmargune number annab Eesti Ajaloomuuseumile võimaluse eksponeerida üht oma kummalist ja teistmoodi kollektsiooni, mis seni vaatajate eest varjule on jäänud. Tänu karmile keelamisele ja hirmule (vabamüürluse keelamine erinevatel perioodidel) kuulub täna Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse aga unikaalne kogu esemeid. Sellised esmed on riikides, kus liikumine on kogu aeg vabalt tegutseda saanud, organisatsioonide oma arhiivides, on ajaga lihtsalt „ära kantud“, vahel koguni kaduma läinud. Muuseumi kollektsiooni kuuluvad haruldased, paarisaja aasta vanused õppevahendid, põlled ja loožijuveelid, protokolliraamatud ja liikmetõendid, pitsatid, pitserid ja trükised. Suurt osa vabamüürlaste materjalidest ei ole siiani avalikult näidatud, sest temaatiliselt on neid olnud keerukas siduda muuseumi teiste kogudega.

Näitus „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“ tutvustab vabamüürlaste pikkade traditsioonidega organisatsiooni põnevat vaimset ja esemelist maailma. Mõtlemapanevas võtmes ülesehitatud ekspositsioonis võib näha nii müürlaste paarisaja aasta vanuseid kui  ka tänapäeval kasutusel olevaid ametivorme, rituaalseid esemeid ja dokumente ning kuulata vabamüürlaste hulka kuulunud tuntud heliloojate muusikat. Müürlaslooži motiividel loodud intrigeeriva kujunduse-, graafika- ja helitaustaga näitus avab külastajale pooleks aastaks ukse, mis tavaliselt on lahti vennaskonna liikmetele.

/Vabamüürluse tee ei ole unikaalne tee. Isiksuse vaimse arendamisega ehk vaimse templi ehitamisega iseendasse tegelevad väga paljud inimesed ja ühendused. Seltsi liikmetele lihtsalt sobib nende eesmärkide saavutamiseks vabamüürluse tee rohkem/

Näitus „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“ on uudishimulikele ja avatud meelega külastajatele avatud 24. oktoobrist 2020 Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Pikal tänaval.

Koos näitusega ilmub ka põhjalik kataloog- trükis, mis annab ülevaate vabamüürlasorganisatsiooni ajaloost, keerukast ülesehitusest ja sümboolikast ning loožidesse kuulunud tuntud persoonidest. Illustreeriva materjalina on kasutatud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärinevaid vabamüürlaste rituaalesemeid, ametijuveele ja -põllesid ning unikaalseid arhiividokumente Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Raamat on heaks täienduseks näitusele ja käsiraamatuks neile, keda kõnetab vabamüürlaste allegooriate- ja müstika küllane maailmapilt.

Näitus sündis koostöös Eesti Vabamüürlaste Seltsiga


Kuraatorid: Anne Ruussaar, Milan Pening
Konsultandid: Anti Oidsalu, Silver Loit
Projektijuht: Cäroly Anton
Kujundus: Andres Labi, Janno Roos/Ruumilabor
Graafiline disain: Ionel Lehari, Maret Põldre/ Identity
Helitaust: Paul Himma
Konservaatorid: Tiina Sakermaa, Theodora Kormpaki
Keeletoimetaja: Toimetaja Tõlkebüroo
Tõlge: Muupel
Publikuprogrammid: Kärt Kelder, Cäroly Anton
Tehnik: Taavi Tuisk
Ehitus: Red Hat
Põrandat sponsoreeris: Floorin AS
Meeskond: Krista Sarv, Mari-Leen Tammela, Laura Kipper, Helene Tedre
Täname: Ene Hiio, Arne Kaasik, Mart Laul, Ivar Leimus, Maia Madar, Ürge-Maarit Mäetamm, Mati Raal, Riin Rebane, Toomas Tõnise

Näitus on Suurgildi hoones avatud 9. maini 2021.