gtag('config', 'UA-173367777-1');
Uudised
|
Autor: Eesti Ajaloomuuseum
Teatri- ja muusikamuuseum tähistab Heino Elleri 133. sünniaastapäeva virtuaalselt
7. märtsil möödub helilooja Heino Elleri sünnist 133 aastat. Kui varasemalt on Teatri- ja muusikamuuseum tähistanud seda tähtpäeva kontserdi või uute noodiväljaannete avaldamisega, siis sel aastal jagab muuseum viit videolugu, milles kuuleb Ellu Elleri mälestusi oma abikaasast.

Heino Elleri arhiivkogusse kuulub arvukalt Ellu üles tähendatud mälestuskilde ja selgitusi, mis võimaldavad näha heliloojat isiklikumast küljest – millised olid Elleri iseloom ja meelishobid, kuidas möödusid abikaasade suved ning millisena nägid nad üht Elleri kuulsamat õpilast Arvo Pärti. Videoid saab näha siin.

Heino Eller (1887–1970) on tänase eesti muusika üks teerajajatest, 20. sajandi esimese poole mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Tema loomingus sündis rahvuslik helikeel, mis ühendas klassikalis-romantilist traditsiooni, modernistlike väljendusvahendeid ja rahvamuusika intonatsioone. Elleri "Kodumaine viis" ja sümfooniline pilt "Koit" kõlavad sageli nii Eestis kui ka välisriikides. Elleri sümfoonilised poeemid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja dirigent Olari Eltsi esituses pärjati tänavu aasta klassikaalbumi tiitliga.

“On märkimisväärne, et erinevalt kirjandusklassikast ei ole tänaseni suurt osa eesti kunstmuusikast kirjastatud, põhjuseks liiga väike turunõudlus ja kirjastamisega seotud suured kulud. Nii on iga uue teose välja andmine kulla hinnaga ja interpreetide poolt oodatud sündmus. Käsikirjalistest orkestrinootidest mängimine võiks jääda minevikku, eriti kui soovime, et eesti muusika jõuaks ka välisorkestrite repertuaari,” leiab muuseumi kuraator Kristo Matson.

Viimaste aastate jooksul on Teatri- ja muusikamuuseum kirjastanud Heino Elleri mahuka sümfoonilise süidi “Valge öö” ning “Capriccio” ja “Fantaasia” viiulile ja orkestrile. Järge ootavad “Neenia” keelpillidele ning orkestriteosed “Prelüüd” ja “Sümfooniline legend”.

5. märtsil 1993 vormistas Ellu Eller helilooja pärandi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile, nüüd on Elleri pärandi ja autoriõiguste hoidjaks sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum, mis loodi 1. veebruaril 2019 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ühinemisel.

“Pärast muuseumide ühinemist jätkab sihtasutus Elleri loomepärandi säilitamist, tutvustamist ja avalikkusele vahendamist. Helilooja loomingu väärtustamiseks jätkame nootide kirjastamist, algatame interpreetidega erinevaid koostööprojekte, panustame muusika salvestamisse ning anname edaspidigi välja Elleri preemiat,” ütleb sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum juhatuse liige Peeter Mauer.