gtag('config', 'UA-173367777-1');
Uudised
|
Autor: Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi ühisnäitus "Päris ja prii. 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal 150 aastat esimesest laulupeost" Viljandi muuseumis on avatud

Koostöös valminud näitus on Viljandi Muuseumis (Johan Laidoneri plats 10, Viljandi) avatud 29.05.2019 - 16.11.2019.

2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.

Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste, ennekõike suurmaaomaniku (mõisniku) suhtes. Pärisorjus seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning kohustuses teha kas teotööd suurmaaomaniku põldudel – õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes – või tasuda andamit.

Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.

Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine ei sündinud ühekorraga. See oli poole sajandi pikkune tee, mille tähtsamateks verstapostideks olid isikliku vabaduse andmine, perekonnanimede panek, liikumisvabaduse andmine, talude päriseksostmise algus ja vallaomavalitsuste iseseisvumine.Väikemaaomandi loomine Balti kubermangudes rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile.

 2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva. Toome välja teemakohase valiku trükistest, dokumentidest ja esemetest ning 19. saj. I poole baltisaksa kunstnike August Pezoldi, Carl Buddeuse, Friedrich Schlateri jt. loomingust.

Näituse kuraator: Ene Hiio (Eesti Ajaloomuuseum)

Konsultant: Epp Kangilaski

Kunstnik: Aime Andresson (Eesti Ajaloomuuseum)

Projektijuht:  Reet Vaiksalu (Viljandi Muuseum)